Fancy - Flames of Love

What kind of man, what kind of man am I?

I try to walk where I just fell,

I try to break a secret spell,

In your eyes I feel the flames of love.

Flames of love, flames of love,

I'm drowning in the sea of love

and enough is never enough.

When I find myself deep in your eyes

over and over again - flames of love.

Alustasin siis Fancy looga "Flames of Love"...
23.septembril külastas too italo-disco staar taas väikest Maarjamaad. Esmakordselt nägin teda suvel RetroFestil. Seal ta mind küll ei lummanud, ent too armastuse leegi laul on minu playlistis ammusest ajast.
Kuskil augusti keskel sain teada, et ta tuleb tagasi. Alguses mõtlesin, et mingi nali, ent ei! Hakkasin kohe mõtlema, et kellega minna, kes oleks selline, keda see ka huvitaks ehk. Leidsin Helina. Ta oli nõus ning augusti lõpuks olid meil piletid olemas. Saime veel soodsa hinnaga, lõpuks maksid piletid juba 25€... Osalesime ka Facebooki piletiloosis, ent seal meil ei vedanud, vedas hoopis Mariol (tuttav RetroFestilt). Samal ajal suhtlesin ka Leenaga Pärnust, kellega küll ei tutvunud RetroFestil, kuid kes jäi seal väga silma. Ja õnneks on ju Facebook olemas :D
Organiseerisin meile Helinaga öömaja Grethe juurde Lasnamäele. Sossi klubi ja Lasnamäe vaheline maa on küll päris pikk, ent ka ühistransport on hea. Ja Grethe on eriti hea!!!
Jõudiski kätte kontserdipäev. Läksime bussiga Tallinna, bussijaamas võttis meid vastu Grethe. Ekslesime trammide ja bussidega Lasnamäele. Seal saime kohe süüa ka. Edasi aitas Grethe meil endeid valmis sättida, au ja kiitus talle, me poleks saanud ilusamad ollagi!
Ja siis olimegi juba Sossi juures, kus olid ka Mario ja Marko oma veinipudeliga.. Nad seal limpsisid juba enne kontserti. Mingil ajal jõudsime sisse ja Väike Mees oli soojendusbändiks.. Ega see eriti midag ei olnud, aga ajas asja ära. Ja siis...
00:30 astus lavale FANCY! Fakk yeah! Ma olen nii rahul, et ma läksin! Ta oli palju avatum ja sõbralikum publikuga, eks ta teadis, et seal põhiliselt fännid, kuna üritus toimub tema pärast. Niii mõnus oli! Tund aega laulis. Lõpuks sai ikka pilte jms ka temaga koos.
Siis oli edasi videodisko! OHHH MA ARMASTAN SEDALAADI ÜRITUSI!!!! Lasti Sandra - Maria Magdalenat kaaa! Ma langesin lava ette põlvili kui see algas! Ma olin täiesti oma maailmas! Noh, see ju ongi minu maailm. Kolme ajal sai pidu läbi. Taksoga tagasi Lasnamäele. Mingi... poole viie aeg sai magama, siis poole kaheksa aeg üles juba. Edasi bussijaama bussi ja trammiga. Aga kõik kulges ilusti, olimegi juba üheksasel bussil ja teel Rakverre... ja seal algas mul näitekas :D:D

Igatahes, niiii ootan juba järgmist sarnast üritust ja olen Üüüüratult tänulik oma Helinale, kes minuga ikka kaasa tuleb nautlema!
Aitäh!

September on möödunud ja tuleb märkida, et ma ei teinud selles kuus ühtegi sissekannet. Mitte, et mul poleks olnud midagi kirjutada, vaid ma lihtsalt ei võtnud ennast kätte kirjutamiseks. Ja nüüd tuleb siis palju kirjutada. See on nö kokkuvõtlik sissekanne, paar sissekannet tuleb lisaks, et rääkida mõnest olulisemast ettevõtmisest.

Algusest:

• 1.septembril algas kool, algas viimane aasta kutsekas. Nii kiiresti on läinud, et hakkab hirmus... Palju praktikaid ning eksameid sel viimasel aastal. Lisaks käisin ka "Muumitroll ja sabatäht" kontrollil. Ise ei saanud küll mingit suurt elamust, ent nii 5-aastastele muumifännidele võib see meeliülendav olla.


• Algas uus hooaeg näitekas. Ka see algus oli millegi lõpp.. Kevadel saan ehk siis vilistlaseks, nii kurb kui see ka pole! 17.septembril oli ka uute vastuvõtt. Tuli väga palju uusi ning verinoori. Näitekal on tulevikku! :D


• Nädal, mis algas 19.septembriga tõi kuumi tuuli. Ja siiani kuumad! Elu on nii ilus. I'm in love - oh what can I do?


• 22.septembril oli siis kauaoodatud etenduse "Nullpunkt" kontroll. Ootasin seda kaua ning sellelt palju, ent tuli mingilmääral pettuda. Muidugi meeldisid mulle Viljandi kultuuriakadeemia noored, eriti Jaanus Tepomees ja Saara Kadak. Rakvere teatri esindaja Silja Miks oli vapustav! Sellised rollid... Etendus ise... noh... midagi teistsugust ehk... aga rohkem vaatama ei kipu ma arvan.


• 23.SEPTEMBER - "Fancy - Flames of Love" . Sellest tuleb eraldi kirjutis.


• 26.-28.september toimusid õppepäevad Sagadis teemal "Retkejuhtimise alused" Peeter Hussariga. Veendusin, et minu kursusel on liiga palju v*r*j*i*... Andke andeks! Aga päriselt! Ma ei tee liiga kellelegi! On nii mõnigi supertore kaaslane, ent need 2 gruppi mis on.. Noooo... laske kuul pähe! Päriselt! Hea, et teid kõigest mingi... 5 kuud veel taluma peab!


• 30.september oli praktika kaitsmine... No eks näis, kui hästi läks, tahaks hindeid teada küll juba. Pärast kooli oli TORE aeg! I'm in love - oh what can I do? jääbki korduma nüüd :D Ning päeva lõpetas näiteka videoõhtu, ent sellestki tuleb eraldi sissekanne.

Nüüd avastan, et ega tegelikult ei olnudki midagi nii väga kirjutada...

Armastusega,

Eleri

ÕNN on tagurpidi NNÕ!

Ma just enne avastasin, et see august on vist olnud mu üks produktiivsemaid kuid siin bloggeris... Eks oma rolli mängib ka see, et ma olen saanud endale toa, kus saan täiesti üksi olla (välja arvatud vaablased, kärbsed ja ämblikud ning kass, kes üritab läbi seina tulla)..

Nüüd võin öelda, et mul on läbitud "autosõit vol.2" ja "autosõit vol.3".
vol.2 oli reedel, kui emaga piimale läksime. Sõitsin piimale ja tagasi... Pärast seda sõitu oli küll tunne, et enam ma rooli ei istu!!! Aga noh, nutsin oma nutmised ära :D:D
vol.3 oli laupäeval, kui läksime Palamuse kanti filmitalgutele. Sõitsin kodust peaaegu Assamallani... Ja see ei olnud üldse jube!!! Ma suudan hoida kiirust ja käiguvahetuski paraneb! Eile oli kohe väga hea tunne pärast sõitmist!

Nüüd siis filmitalgutest.
Eile käisime perega Palamusel, kus toimusid tolle suure uue Eesti filmi eelviimased võtted (noh, filmil ei ole pealkirjagi veel). Osalesin massistseenis koos koeraga :DD Ta tõmbas tähelepanu, õujeee! See oli igati väsitav, aga huvitav kogemus! Kuidas pandi mass rahvast liikuma, amazing! Mingi 6 tundi läks kindlasti selleks, et saada purki äkki 10 minutiline osa filmist?? Hea seegi, kui nii paljugi näidataks :D
Ja sealt ma sain endale sõbrad kaaa... Oijaaa! Väga hull seltskond :D Aga vähemalt nad lõbustasid mind terve päev, mis ma nö üksinda pidin tuiama.. Poleks Gate'i kaasas olnud, poleks ma ka kutte leidnud :D:D:D

Tänase õhtu olen ma mossitanud, ise tean miks ja ei hakka seda kirjutama.. igaljuhul tuleb mul midagi sel teemal ette võtta või muidu....

Aga säragem edasi ;)

A lady of ice in a desert zone where a web of lies has turned to stone.

Oioioioi-uiuiuiuiui-aiaiaiaiaiai!

Mul oleks palju rääkida, oi kui palju!

Pühapäeval sain teada, et Fancy tuleb Saksamaalt tagasi Eestisse!!! Kuigi ma ei ole tema ülisuur fänn, siis siiski on tema muusika ka nauditav ja nüüd ongi nii, et täna ostsin ära endale ja Helinale. Seega - 23.september on paartytime Sossi klubis!


Esmaspäeval käisin Tapal, seal oli veel punaseid sõstraid, aga ma usun, et nüüd on nendega lõpp!

Teisipäeval käisin linnas. Kuna linnas käimiseks oli enam kui 1 põhjus (ehk 2 põhjust), siis tuli see tee ette võtta. Jalutasin bussi peale, jõudsin linna. Viisin Tiina kummikud ja kingad teatrikohvikusse, unustasin oma umbrella ka tema kotti. Edasi suundusin keskväljakule. Sõjaväetelgid püsti ja inimesed ootamas. Nii siis saigi verd antud, juba teist korda. Võin enda üle küll uhke olla! Kunagi võib kellegi sees minu veri voolata ja tõesti elu päästa. Kingituseks valisin kruusi, millist kodus veel ei ole. Ja lisaks sain ühe musta seemneleiva.
Teiseks põhjuseks oli Raivise teine surma-aastapäev... Käisin surnuaias ja süütasin küünla, ma ei olnud seal juba ammu käinud... Nukker.
Jõudsin linna tagasi ja käisin raamatupoes, mis on turukaubamaja teisel korrusel. Ostsin kohe kaks raamatut - Eve Tederi "Saksa keele grammatika" ja "Eesti keele rahvasõnaraamat koos õigekirjareeglitega". Kokku läks see natuke alla 10€, soodne, ma usun. Siis läksin bussijaama ja oh imet! sõitsin Huljale ühes bussis Rakvere teatri näitleja E.S.ga... Ta sõitis Tapale...

Kolmapäeval tegin midagi tarka?? Jah, lubasin endale, et hakkan jooksmas käima, kasvõi ainult nädala! Ja nüüd olengi juba 2 õhtut jooksmas käinud... koos koeraga :D

Täna... On olnud naljakas :D
Läksin emmega hommikupoolikul linna, et osta pilet Fancy kontserdile.. Ja see pidi olema mu ainus ost! Noh, sain selle tehtud - 16.32€ Noh, ei ole ju hull minu meelest.
Siis läksime põhjakasse... Rimi raamatulett tõmbas mind ligi... Mõtlesin, et otsiks üht kindlat raamatut JA MA LEIDSINGI SELLE!!! Selleks on siis Helle Tiikmaa "Sõda nähtamatu vaenlasega. Eesti Tšernobõli katastroofis". Ma loomulikult ei teadnud pealkirja, aga siis ma nägin seda!!! Ja ma ei saanud seda enam käest panna... Olgugi, et see maksis pea 20€
Ja siis leidsin ma sealt raamatust sellise lõigu: Vaid ühel neist noortest on väga kaudne isiklik side Tšernobõliga - tema sugulane sunniti Tšernobõli. "Ta ei räägi sellest, aga ta on väga elurõõmus inimene," ütleb tütarlaps. SEE JU MINU LAUSE!
Kodus avastasin teise lõigu: "Ma vaatan isegi venekeelseid asju Tšernobõlist, kuigi ma ei saa vene keelest aru," ütleb üks. Kah mina!
Ma ei ole raamatuga veel eriti kaugele jõudnud, aga ma usun, et ma ei kahetse seda ostu.

Hakkasime koju tulema... Räägin emale, et Helina ema oleks nõus minuga õppesõitu tegema, tal luba olemas.. Siis ta uurib, et palju maksab see luba jne... Ja noh, me üldse mõtleme palju autokoolile, nüüd sügisel lähen. Ja siis keerame Hulja bussipeatusest kodu poole ja ema jääb seisma...
Ütleb: "Roni rooli, kui tahad autokooli võimalikult odavalt ära teha."
Ma olin WTF!?!?!
Istusin rooli.
Ei jõudnud veel liikumagi hakata, kui tuleb vastu isa ülemus.
Nägu peeretab peas meid nähes.
Noh...
Kuna põhimõtteliselt esimene kord, siis ikka jõnksatas käigu sisse panemisel.
Sain minema kohalt.
Käiguvahetused tulid üllatavalt sujuvalt..
Siis hakkasime raudteele lähenema...
Ema ütles, et nüüd peatuksin enne raudteed.
Seal selline väge langus.
Sain ikka ilusti pidama.
okei.
valetan.
Pidurdasin väga kõvasti!
Siis tahtis ema, et ma saaks kohalt minema nii, et auto ei hakkaks tagasi vajuma.
Sellega ma loomulikult puhtalt hakkama ei saanud.
Ooo, ma kasutasin isegi peegleid. Nägin peeglist, et tagant tuleb auto järgi, sama auto, millega isa ülemus enne vastu tuli.
Sõitsin rahulikult, õnneks jõudis ta enne kurvi minust mööda sõita.
Läks ilusti.
Suutsin isegi jalga ÕRNALT gaasil hoida!
Hakkasime koju jõudma.
KÕIGE HULLEM!
Mu ema närvid läksid sellega.
Ta arvas, et nüüd me lõpetamegi kiviktaimlas ja autoga on vsjööö.
Ja noh, ega palju puudu ei jäänudki.
Aga õnneks suutsin ma sõidu lõpetada nii, et kõik jäi terveks... Ainult mu pähklid olid taga laiali :(
Üldiselt leian ma, et minust saab asja, kui külm ära ei võta!

Ja no jooksin ka ju ikka!!! :D

Lisaks olen ma suur käsitööö huviline!!! Ma lisan homme pilte, täna see ei õnnestu:(

Aga olge muhedad! ;)

Cause You Are Young...

C.C.Catch Retrofestil ja plaat, mis ei ole minu oma

Ma olen tõsiselt õnnelik inimene! Esiteks jõudsin ma edukalt näiteka laagrist koju (noh, vahepeal oli kahtlusi selles, kas ma üldse kuhugi enam naasen, aga sellest hiljem täpsemalt) ja teiseks - MEIE VIDEO VÕITIS TOLLE KONKURSI!!!
Nagu ma vist isegi olen varem blogitanud, siis minu korraldatud 80ndate stiilipeol tegime me pliksidega ka sünnipäeva õnnitlusvideo Caroline Catharine Müller'le e. C.C.Catch'le... Ta sünnipäev oli juba 29. juulil ja mina postitasin video mõned päevad varem. Igal juhul... Minu video ostutus tema lemmikuks!!! Eelmisel nädalavahetusel suhtlesin ta vennaga, kes ütles mulle, et C.C. otsustab nüüd ära. Ja hoidis mulle pöidlaid! Sellepärast pidin ma ka läpaka laagrisse kaasa võtma, et olla uudistega kursis. Esimesed päevad möödusid laagris rahulikult, ent siis jõudis kätte neljapäev. Võtsin kotist läpaka, istusin pingile, otsisin netti ja avasin Facebook'i. Teateid oli piisavalt ning kui avasin "notifications" nupukese, siis seisis seal lause: "Caroline Müller commented on your link." Oh, kuidas tuli närv sisse, aga ma ei oodanud üldse kaua, vaid klõpsasin kohe sellele!
Ja siis see avanes ning lugesin järgmist kommentaari:

"DEAR ELERI,

CONGRATULATIONS!!!!
YOU ARE THE WINNER !!!!

YOU ARE THE LUCKY ONE THAT WILL RECEIVE A PERSONAL VIDEO MESSAGE.

LOTS OF LOVE,

CC"

OMG!!! Te ei suuda ette kujutaga minu emotsioone! Ma viskasin (olgu, panin) läpaka pingile ja hakkasin ringiratast jooksma õue peal kisendades ja nuttes-naerdes! Ma olin lihtsalt niii õnnelik! MU RÕÕM OLI PIIRITU! Teised vaatasin mind küll imelikult, aga seletasin neile kuidagi asja ära ja mulle vähemalt tundus, et neil oli hea meel minu pärast. No tõesti, minul küll oli minu pärast hea meel!

Mu päev oli nii kordaläinud! Ainult et ma ei leidnud õigeid sõnu, kuidas C.C.'d tänada... Nö auhinna kohta nii palju, et see saab olema mingisugune videovastus mulle ja Modern Catch'le (see on ta venna nimetus seltskonnale, kes videos olid). See ei ole reaalne! Aga unistused võivad tõeks saada... Nii palju siis sellest. Olen nüüd taas ootusärevuses, kuna soovin seda juba nii väga näha... + saan ma ka temalt uue CD, aga selle saavad ka kõik teised, kes soovisid talle õnne läbi video. Ainult ma ei tea, kas see on album või singel, kardan, et singel, aga seal ta autogramm kaaaa! Oh seda rõõmu!

Nüüd siis väheke linnanoorte laagrist. Laager toimus siis seekord Toolsel, seal on üks koht nagu Toolse laager (muide, Kaire on seal asja vedaja, see oli üllatuseks) ajavahemikus 15-20.august. Osalesid Kätu, Triinu, Laura, Liisa-Mai, Maris, mina, Tiina ja Raho.

Esmaspäev oligi lebo päev, sest jõudsime kohale pärast lõunat. Õhtul sai juba süüa ka ja nautlesime niisama. Käisime ka mere ääres ja linnuses ära.

Teisipäeval algas siis töö. Ajakava oli nii jaotatud, et hommiku- ja lõunasöögi vahepealsel ajal tegeleb meiega Raho (tantsutab ja akrobaatitseb) ning pärast lõunasööki algab aeg lavastusega tegeleda.

Rahoga oli vinge, ta on nii äge. Tegime hundirattaid (mis ajasid mind esimesel päeval nii vihaseks, sest ma enam ei oska neid! eriti sp, et kunagi ma ju oskasin hästi!) ja no, ma ikka sain nad peaaegu endiseks, ainult jalad kõverad veel natuke... Siis seisime veel õla peal, tegime Maddox'it ja palju muud! Põnev!

Lavastustega tulid välja Kätu ja Triinu ("Sööbik ja Pisik" - sain neid nii palju aidata, et juhatasin triolaga etenduse sisse ja lõpetasin ka, vahepeal pesin 3 hambaharjaga üht suurt hammast, samal ajal triolaga heli tehes. ja isegi laulda sain lavakujunduse TAGA! naljakas oli.), Liisa-Mai (katkend Tuglase novellist "Hingemaa" - Lauraga mängisime nö mehi.. oi kui lõbusad proovid olid!! mõtlesime juba, et teeme paroodia :D aga oluline on see, et Tiina kiitis Liisa-Maid hea lavastuse eest.) ning Maris (omalooming "Liiga vara" - fakkk, kui hea mõte tegelikult!!! monoloogid. ja ma ei taha sellest pikalt rääkida, igatahes väga hingeminev! kõik said osa, Triinu ei tahtnud isiklikel põhjustel, Kätul oli muusikuosa, mängis "Tears in Heaven", mis sobis nii hästi sellesse! loodan, et Maris tegeleb sellega edasi ja jätab mulle võimaluse seal kaasa lüüa.).

Reede õhtul siis esitasime neid, oli kena õhtu, pärast arutasime nende üle.

Üldiselt olid õhtud naerused! Väga haigelt palju naersime.

Ahjaa, see kahtlus, et ehk ma ei jõuagi sealt tagasi... Asi selles, et Kätu on meil väike "maisilaps" (mingi vana õudukas). Ja siis ta ähvardas mind kogu aeg, et ma järgmist päeva ei näe... Asi lõppes sellega, et neljapäeva õhtul. kui kämpasse läksime, siis ta muutus psühhoks... Kustutasime tule ära ja hakkasime lobisema Triinuga, aga Kätu oli vait.. TÄIESTI! Me täiega irnusime ja mölisesime, aga ta ei teinud väljagi, see oli creepy... Igal juhul, mingi pool tundi kindlasti laterdasime ja siis otsustasime magama jääda... Möödus kuskil 10 minutit vaikust, ma olin juba une piiril, kui keegi mu varbast kinni haaras! Arghhhh, kui õudne. Ma ei hakanud karjuma, hoopistükkis ütlesin paaniliselt kiiresti midagi sellist :"Kätu, oled see sina. Ütle, et see oled sina! blablabla"... TA OLI IKKA VAIT! Uimerdas oma voodisse tagasi, nagu ei oleks midagi juhtunud.... Triinul hakkas eriti jube... Õõõõõh!!! See oli väga õudne!!!

Aga jah, me ise ehmatasime teise kämpa rahvast täiega, Maris oli nii naljakas, kui ehmus :D

Rahot üritasime ehmatada, feilisime, tema ehmatas hoopis meid.

Alias oli meie meelispala, sellised sõnad tulid... + Jüri-Mari kaardimäng ja legend Toolse linnuses nutvast naisest...

Oh, seda kõike oli nii palju ja see oli nii tore, et kohe väga kurb on... Mul algab ju viimane aasta näitekas :( Aga ma ei jäta neid! Ma hakkan neil külas käima nii palju kui võimalik! Nad on justkui teine pere...

Natuke parem pilt minu kullakallist Joy'st!

Dreams may come true...

Jah, ei ole just parima kvaliteediga pilt, aga tegin selle telefoniga ja ei tasugi midagi etemat oodata. Ühel päeval aga teen parema pildi.

Käisime täna linnas ja Fotolaboris, kus läks oma 2 tundi, kuna emal ja sealsel omanikul oli juttu ja nalja kui palju. Ja mina sain neli pilti tehtud. Mul on lausa suurem plaan nendega, eks siis kunagi näeb.

Do you really want to know my name?

Do you really want to go with me?

Do you really want to have my time?

Do you really want to have my life?

***

"Your fantasy"

"Your destiny"

"Your melody"

"Oh, don't try to see"

"Your fantasy is my memory"

"Your destiny has time to be"

Savage "Radio"

Don't let me go

Don't cry tonight

Don't let me go

Don't cry tonight

Savage "Don't Cry Tonight"

Only change my mind

When I feel so blind

Then you make me see

Love is free...

***

Don't push me a side...

(My love's alive)

Don't leave me to die...

(You will survive)

You hold me so tight...

(Turn off the light)

It all seems so right...

Savage "Only You"

Jah, see on imelik, et pilt on Joy'st, aga laulud on Savage' omad... Kuid nii hea on nende kahe vahel pendeldada, sest nad on nii fantastilised... Ma tõesti soovitan neid kolme Savage lugu kuulata... Nad ei ole tüüpilised 80ndate diskolood. Neis on armastust... Hah, 80ndatel oligi palju armastust!

Legends of Retro FM

Ütlen kohe ära, et ma ei hakka pikalt kirjutama.

See oodatud ülekanne, mis oli pühapäeval. See oli tore (eriti kui esines Joy) ja üldse, mul polnud pärast tund aega vaatamist ühtki halba sõna.. Aga siis hakkas asi lõpule lähenema ja mingi vene lauljanna hakkas laulma.. Ja tal lasti laulda oma 4-5 laulu, mis olid totaalsed tujurikkujad ! Ma keerasin telekale lausa selja. Nohjah, ma ei ole ka väga vene retroga kursis ja olengi ehk liiga kitsarinnaline, aga seni oli kõik suhteliselt ideaalne. PS! Enne seda naist oli veel vene staare, aga nendega polnud probleemi. Ja vot see naine muutis lõpu ebameeldivaks! Noh, õnneks oli päris viimane laul Boney M'i "Sunny", niiet natunatuke päikselisemaks muutus see lõpp. JA JOY OLI FANTAST! Kahju, et ainult 2 laulu :(

Teisipäeva õhtul helistas mulle Maris ja kutsus rattaga sõitma. Nõus! Jõudsin peaaegu kuivatini ja sealt ta tuli! Ma võisin uhke olla oma sugulase üle - ta kannab kiivrit! Siis põrutasime nagu muuseas Kadrinasse, ta tegi mul Fitness-jäätise välja (huvitav, kas vihje..?):D Istusime ühel Kadrina pingil ja lobisesime inimestest... Igati kihvt! Sel päeval vist olingi sugulaste seas pop... Lobisesime ja järsku tuleb mulle sõnum. Vaatan, et tuttav number... Ja põnev sõnum. Mõtlesin välja, kes saatis. Minu (endine) lemmiksugulane (jajah, ma ei ole veel otsustanud, kas ta siis ikka on veel lemmik või mitte). Tõepoolest, see oli armas üllatussõnum. Täna ka uurisin, et mis puhulul.. Igatahes tuul aina külmenes ning kõik ümberringi pimenes. Hakkasime liikuma tagasi. Kuna ma polnud varem Hulja surnuaias käinud, siis ma ütlesin Marisele, et ma pean seal ära käima. Ja nii me läksimegi õhtuhämaruses Hulja surnuaeda Marise jalgratta (srunud) esitulega. Jah, see andis otsad. Aga.. Sealt liikusime Hulja poole ja Maris kutsus mu teele. Helistasin emmele nagu korralik laps kunagi. Tal oli suva. Igatahes jah, Maris tutvustas oma ilusat jubast kodu ja tegi teed. Mina loomulikult laamendasin teega. Ja siis vaatasime juba Uuspõllu "Ürgmehe" ka ära. Nalja sai ikka ja und ka ei tulnud selle aja peale, aga et ma seda etendust vaatamas ei käinud, siis ei jäänud ma ka väga millestki ilma. Väga paljugi tuli seal tuttavana ette. Siis aga saatis Maris mu umbes sama kohani, kus me enne kohtusime ja sealt edasi oma kodudesse.

Kodus käisin pesus ja läksin OMA TUPPA! Esimene ööö... Algas vaablastega... ehk siis lõppes 4 tapetuga. Jah, ei tasu tulla minu tuppa! Öösel kuulsin veel üht õiendamas, aga ronisin peadpidi teki alla, las pläriseb. Hommikuks oli ta llännu..
Und nägin ka, armas uni ooli jaa!

Nüüd teen peaaegu oma igaõhtust asja ehk siis vaatan Joy performance' RetroFestil... igal õhtul olen vähemalt ühe video vaadanud.. täna plaanin rohkemat, tuleb äkki hea uni...

Sweet dreams are made of these.... Some of them want to abuse you!

Eleri on taas NII RÕÕMUS!!!
Arvatavasti mõtlete nüüd, et mis teda jälle nii rõõmustas ja ekstaasi viis...

Legends of Retro FM
http://www.1tv.ru/anons/id=171773

Niiiii vinge!!! Praegu on lihtsalt väike kahtluseuss närimas hinges, et äkki sellel minu kodus näidataval kanalil ei näitagi seda... Aga seda ei juhtu!! Homme on mulle broneeritud televiisor ajavahemikus 18:10-20:00
Ma nii ootan seda, seal on ju Joy kaa!

Mida tarka siis toimunud ka on selle nädala jooksul..? Jah, ma pole pilte lisanud!

Juulikuu viimasel päeval tuli mulle taas kõne üllatuskülaliselt... Ta oleks mulle jälle külla tulnud, aga mu pea kohal rippus too "töötäht" ehk siis oli palju muru niita... Ja seega pidin talle ära ütlema, nii kurb kui see ka polnud :(

Augustikuu esimesel päeval oli aga minu (endise) lemmiksugulase sünnipäev... Noh, ma ei tea, kas ta enam on lemmik. Otsisin ta numbri meie aastatagusest meilisuhtlusest ja saatsin õnnesoovi. Ja oi imet, ta isegi vastas sellele! Üllatus, eelmisel aastal, kui oli suur juubel, siis ei vastatud mu pikale luuletusele :(

Teisipäeval käisin taas vanaema juures Tapal. Sai korjatud neid punaseid sõstraid kohe hulgim, aga... tuleb veel minna. Seekord käisin üksinda, aga tore oli sellegipoolest, kuigi vanaema ootas Mariot ja Janelit ka.
Oleksin saanud peaaegu oma üllatuskülalisega (isver, see muutub juba minu jaoks ka põnevaks :D) kokku, aga too oli ikkagi Võsule põrutanud, seega jäi ära.
Ma ei mäleta, mis õhtul tegin.. Ahjaa, ei midagi!

Oi, kolmapäeval sai kodus päris vähe olla...
Ärkasin, siis läksime emmega Väike-Maarjasse, ostis koertele süüa ja tahtis mingisse pudi-padi poodi minna.. Õnnetuseks oli see viimast päeva puhkusel...Seega sinna me ei saanudki. JA SEAL MÜÜAKSE LÕNGA KA! Jah, ma armastan kudumist! Sain isegi oma ühe asja valmis kootud ja mulle meeldib see õudselt!!!
Sealt edasi põrutasime Rakvere poole. Teel olles helistas Tiina, kellega viimasel ajal palju suhtlen, seoses linnanoorte laagriga.. Tahtsin koolis läbi lipsata, et ehk saan mälupulga ja brošüürid Katrele ära anda, aga tal vist puhkus... Teine puhkus juba ühel päeval.
Siis tahtsin vennale helistada, aga millegi pärast valisin vale numbri... helistasin oma üllatuskülalisele... oi, kuidas ma ehmusin! Mis ajast on mu vennal nii mehine hääl!!?!?! Aga jah.. samasugused nimed on ju.....
Rakveres käisime paaris poes ja siis koju.
Olime vist kodus 1,5 tundi, selle ajaga jõudsin ühe poti marju aurutada. Jah, MINA tegin seda. Ma olen ära õppinud marjade aurutamise kunsti ja selle, kuidas mahla purki saab. või siirupi..
Ja siis juba lendasimegi issile järgi ja Salmistu poole.. Seal avati viimane ERNA retk. Võimas! Väga uhke värk ikka. Millegipärast hakkab mulle seesugune teema aina rohkem hingelähedasemaks muutuma.. Ag eks see Kangi suguvõsa olegi natuke metsa poole.
Sealt ära Vainupea poole. TomTom tegi nalja oma arust, meil ei olnud nii naljakas. Aga jah, üritasime Mario 2 tossupaari ja kummikud Vainupealt kätte saada, aga mida ei olnud? tosse ja kummikuid... Küllap siis kellelgi oli neid ilgelt vaja...

Oioi, hetkel tuleb Star FMist Modern Talking'u "Cheri Cheri Lady"...

Ja seejärel jõudsimegi Linnuriiki, sest tädi Kristal ja Maidul oli 10. pulma-aastapäev. HIP-HIP-HURRAA! Süüa sai jälle.
Õhtul nägin veel Supermodelle.

Neljapäeval oli mu üllatuskülalisel sünnipäev.

Reedel... Käisin vist linnas korraks... Jah, ostsin oma läpakale nunnu väikse hiire. Ja üks noormees suutis mu emale (ja mulle) plaadi pähe määrida...
15€
Vaadaku, et siis ikka Ameerikasse lähevad ja ilma teevad!

Täna või siis eile.. kuidas kellelegi.. Tavaliselt ma ise ütleks, et eile. Igatahes, olin oodatud Võsule, ent ma ei läinud... Tegin heina! Jah, riisusin ja hangutasin, aga pole ühtki looma, kellele seda vaja.. Ainult ema peenrad..
Ja siis pidi olema võrkpall, aga kohale tuli kolm mängijat. Seega jäi ära.
Aga vähemalt sain ma hea uudise oma retro fm-i kohta! oooootaaaan!


OOOH JA NÜÜD TULEB Sandra - Johnny Wanna Live! LOVE!

!!!! O M F G !!!!

OhMyF...ingGod.... Ma kohe üldse ei ole päri sellega, et III kursusel tuleb teha praktikat 400 tundi... EI OLE!!! Ma ei nõustu sellega!!!!

Hah, keda ma petan, nagunii nõustun juu! Mul pole muud valikut... Viimane aasta, tuleb hoida end õigel teel, kõige jaoks aega varuda ja saab ka kõik naksti tehtud... Ja ma ei kavatsegi näitekat käest lasta, siiberdan seal nii kaua, kui suuteline olen! Sest ma siiski armastan seda!

Ja pealegi, ma saan end ju lohutada ehk sellega, et ma olen juba ära teinud natuke rohkem kui paljud teised... Seega pean ma ehk tegema ainult 320 tundi... Need 2 nädalat, mis ma vabaks võidaks, oleksid arvatavasti väga olulised!!!

...So hold on to your dreams...

Hey hello!

Võin öelda, et 2 viimast nädalat on läinud nii jube kiirelt! Sest tõesti, Retrokast on juba 2 nädalat ja see aeg on justkui kiirendusega läinud. Ja kõige hullem on asja juures see, et ma polegi nagu midagi teinud :O

80's Retro Disco

Just nii! Lähemalt rääkides, siis toimus 22.juulil 80's Retro Disco @ my place. Plaan seda nö korraldada tekkis kuskil nädal enne RetroFesti... Jagasin Facebookis Sandra videosid, et ennast retrolainele saada (PS! seda pole minu puhul raske saavutada :) ) Siis juhtuski see, et läksin taaskord nii ekstaasi retrofesti mõttest ja ka Helina tuli minu ekstaasiga kaasa. Niisiis leppisimegi kokku, et 22.juulil korraldame selle ära. Ma ikka üritasin inimesi kohale meelitada.. kahjuks tuleb nentida, et üritus kukkus haledalt läbi... Lubasin, et see on esimene ja viimane "pidu" minu juures minu korraldusel! :D Igatahes, väga paljud ütlesid ära :(
Aga kohale jõudis siiski 6 inimest peale minu. Helina, Kätlin, Riina ja Anneli olid esimesed. Ja minu üllatuseks olid Riina ja Anneli vaeva näinud :) See oli armas! (vaeva näinud selles mõttes, et dresscode oli ka 80's).
Õnneks otsustas ka Eliis ikka kohale jõuda. Nii käisimegi Kätliniga tal bussipeatuses vastas.. Jooksin värvikalt Hulja vahel =). Ja enne kui Huljale jõudsime, ootas Maris postkasti juures ratta seljas. Tema juhatasime minu juurde!
Jõudsime tagasi ja pidu võis alata.

Muusika oli 80ndatest, inimesed olid 80ndatest (valetan... kõik 90ndate väljalasked)... Igatahes sundisin ma osa neidudest endaga videot tegema.. Ah, mis sundimine see ikka oli, olid enamjaolt ikka nõus ju :) Sellest videost pidi saama sünnipäevaõnnitlus C.C.Catch'ile (tema kohta saab lugeda ka RetroFest postitusest).
http://www.youtube.com/watch?v=JlX__9ZaUcg
Noh.. Pidu oli kella 1ks öösel läbi. Taevas aga tumenes, nii võtsime Helinaga tema telgi maha ja kobisime hoopis tuppa tuttu. Helina oli kutsadest ikka väga vaimustuses :) Lahkus ta meile alles laupäeva hommikul, armas! :)

Vanatehnika näitus

23.juulil käisime perega Järva-Jaanis vanatehnika varjupaigas. Seal oli siis vanema tehnika näitus. Kõigepealt oli paraad, ma ei teagi, kuskohast nad juba alustasid, aga igatahes varjupaika nad saabusid. Igavesti põnevad sõidukid... ka retroo juu :D Tegelikult tunduvalt vanemad kui retro... Tegime pilte ka jälle, nagu kombeks on saaanud ja imekombel ei ole ma neid kuhugi üles laadinud :O Ärge muretsega, paranadan selle vea lähiajal, sest Facebook ootab täiendust minu ligi 1300 pildile... Jah, ma vaatasin, et mul on lisatud üle 1300 pildi sinna ... ei teagi kohe... :D Aga nii ta on... Oleks sellel üritusel isegi kauem olnud, aga emme pidi ööseks jälle tööle minema :(

Pühapäeval käis mul üllatuskülaline, mis oli täielik üllatus! Rääkisime oma poolteist tundi.. Issi pidi ikka teda tundma, sest nooo EESTI ON JU NII VÄIKE!!!... Mul oli muidugi naljakas.. Ja mu õel oli ka pärast ütlemist, kuigi ise on 6 aastane... ulme! Ja ma hakkan praegu ka naerma kui ma seda meenutan, sest issi oli ikka täitsa huumor... Ja Prima üritas ka külalist killida oma kaikaga... Ega ta vist enam küll ei tule, hirmutasime ta ära... Aga kes teab ;)

Esmaspäeval käisin õe ja vennaga Tapal vanaema juures mustsõstraid korjamas :) Emme ja issi tulid järele meile. Oli jälle üks tore päev :)

Vudila

26.juulil käisime perega Vudilas. Ka sellest käigust on mõned pildid lisamata... Noh.. Alguses oli mul mingi probleem.. Ma ei tea mis, aga miski ei huvitanud. Hiljem hakkas juba lõbusam. Sõitsin korra ATVga... Enam ma seda ei taha teha :D:D SEE ON NII RASKE! Siis ronisin mingil kummitornil.... SÕIN MAAILMA PARIMAID FRIIKAID! Mängisin emaga pinksi ja lauajalgpalli.. Lisaks tõmblesime mingil batuudilaadsel asjal.. nalja sai...
koju jõudsime, siis hakkas hullult müristama ja vihma sadama.. aga noh, meie nägime vihma ja välku juba tagasiteel ..

Täna käisime Jänedal. Õnneks ei ostnud ma sealt midagi, hetkel on kokkuhoiu periood. Miks? Sest tulemas on näitekalaager ja see aasta ma tahan osaleda ja see võtab päris kõvasti raha. Aga täna helistasin Tiinale ja rääkisin meie transpordi plaanist. Nüüd ühel päeval linna temaga asju arutama. Teisipäeval arvatavasti lähen Tapale jälle, punased sõstrad ootavad.. ja lisaks saan ehk oma üllatuskülalisega kokku, kui ta juhuslikult Võsul ei ole.

Ma vabandan, et jälle ühtegi pilti ei ole... See lihtsalt on võimatu!

Ahjaaa, ma saan juba peaaegu iga päev oma algset hispaania keelt praktiseerida.. ja siis ma tahan nii väga ka saksa keelt õppida! ja üldse, ma olen ilge keelepede, nagu mu isa ütles.. aga noh, mul on mingi teema keeltega, need on nii põnevad!

RETROFEST 2011

Ma ei hakka siin ülevoolavalt rääkima, sest inimesed, kes mind tunnevad arvatavasti teavad, et ma olen vaimustuses ja sõnatu. Aga kokkuvõtte ma teen siiski ja sellest võib tulla ka minu kõige pikem sissekanne, sest ma tahan jagada detaile, et kunagi kõike mäletada. Let's go back to the 80's.

Suursugune ja isikupärane Retro Festival toimus esmakordselt 15 & 16 juulil 2011 Viljandis Järveotsal.
Esinejate rivistu oli omamoodi huvitav ja muljetavaldav, kuna näha võis nii eesti, kui välismaa lemmikuid.
Reede õhtul astusid eesti tegijatest lavale Regatt ning üheksakümnendate eesti pop-muusika lipulaev 2 Quick Start ja Pearu Paulus. Välismaa staaridest figureerisid reedel Joy, Fancy ja C.C.Catch. Need kolm polnud varem Eestit väisanud.

Festivali teist päeva alustas kodumaine Nancy, kes kuulub üheksakümnendate mainekamate eesti disko-lauljataride hulka. Seejärel sai au esineda legendaarne Tõnis Mägi & Music Seif. Siis vallutas aga esmakordselt eesti lava artist nimega Sandra koos ansambliga, kes soojendas publiku südameid oma kõige tuntumate lauludega - "Hiroshima", "Johnny Wanna Live", "Maria Magdalena", "In The Heat Of The Night" jpt.

Festival kulmineerus Thomas Anders'i & Band'iga, kes esitasid tõelise paremiku legendaarse ansambli Modern Talking'u hittidest.

Õhtujuhid olid Peeter Oja ning Mart Juur.

Pärast kontserti jätkus afterparty peoplatsil asuvas AHI peo- ja discotelgis.

REGATT

Maikuus 2004 kohtus ansambel Regatt esimest korda linnahalli prooviruumis sooviga taaselustada eesti 70-80 aastate parimaid muusikapalasid. Sellest ajast saadik on järjepidevalt kaevatud välja huvitavat Eesti levimuusika parimat repertuaari, mida praegustele põlvedele edasi anda.

Algkoosseisu kuulusid Marek Jürgenson (vokaal ja kitarr), Mattias Mustonen (viiul, kitarr, klahvpillid), Martin Kruus (basskitarr) ja Kristjan Mauer (trummid).

2007.aasta kevadel liitusid Regatiga uus bassimees Lauri Aav ja trummar Timmo Võõsa.

2009.aasta veebruaris toimus bändis veel üks vahetus - liitusid basskitarrist Kalmer Laanemägi ja trummar Marko Naissoo.

Festivalil kuulusid Regati koosseisu Marek Jürgenson, Mattias Mustonen, Kalmer Laanemägi, Silver Ulvik ning lisaks veel üks meesterahvas, kelle nime mul kahjuks hetkel ei õnnestunud välja uurida. Samuti lõid kaasa igihaljad Regati tantsutüdrukud. http://www.retrofest.ee/ & http://www.regatt.ee/

Minu meelest tegid regatipoisid taaskord suurepärast tööd, ent rahvas ei võtnud kohe alguses veel vedu, kõigest istuti ja kuulati. Sellest oli mul väga kahju. Seisin selle piirde ääres, mis lahutas lavalolijaid ja publikut ning tegin pilte. Peale minu seisis seal ehk veel 8 inimest? Seda on VÄHE! Aga mulle meeldivad nad siiani, toredad mehed, kes ajavad toredat rida. Sai jälle kuulda laivis "Sa haara kinni", "Hapud õunad", "Peegel" jne. Tekitasid igati postiivse tunde ja sobisid väga hästi sinna! :)

JOY

Tegemist on Austriast Bad Aussee linnast pärit trioga, kus löövad kaasa Freddy (Alfred) Jaklitsch, Manfred Temmel ja Andy (Andreas) Schweitzer. Bänd sai alguse aastal 1984, kui endised koolikaaslased otsustasid muusika kasuks. Juba aasta hiljem anti välja esimene singel "Lost In Hong Kong". Tegemist polnud suure hitiga, kuid ometi pälvis see ajakirjanduse tähelepanu. Kuid 1985.aastal jõudis muusikaturule "Touch By Touch", mis pälvis meeletu edu ning laul jõudis otsejoones Euroopa Top 20 tantsutabelisse. Samal aastal anti välja "Hello" nimeline album, mis figureerus erinevates tabelites esikohal ühtekokku viis nädalat. See tõi poistele ülemaailmse kuulsuse, mis müüs nende albumist enam ki 30-s riigis üle maailma.

1986.aastal salvestati teine stuudioalbum "Joy & Tears", millelt sai enim tunnustust "Japanese Girls" nimeline singel. www.retrofest.ee

Appppppppi!!! Nüüd tahavad küll emotsioonid välja pugeda. Täiesti fantastiline kolmik, nii mõnusad sõbralikud mehed, kes tõmbasid rahva käima - "Touch By Touch" ei unune!!! Nad olid esimest korda Eestis, kuid lubasid kindlakäeliselt siia tagasi tulla, ehk isegi järgmisel aastal. Tulgu millal tahes, peaasi, et tulevad ja MA LÄHEN! Ühel hetkel palus Freddy publiku seast kolme vabatahtlikku neidu lavale, lavale jõudis viis. Neist said Joy taustatantsijad ühe laulu ("Far Away", kahjuks laulu ei õnnestu internetist leida, ehk siis ainult videosid, mis filmiti festil) ajaks. Laulu "Japanese Girls" lauldi hoopis "Estonian Girls"... Nüüd, pärast seda, kui olen neid laivis näinud, võin öelda, et ma armastan seda kolmikut! Enne festi tõmbas mind nende lugudest ainult "Touch by Touch" käima, aga nüüd tõmbavad ka teised lood, mida nad esitasid, sest ma olen kogenud nende laivi ja see annab nii palju juurde muusika nautimisele. Selle grupi kohta ei ole lihtsalt piisavalt sõnu, nad on nii ülikihvtid!
Joy-mehed olid ka kõige lahkemad autogrammijagajad. Kordusloona tuli esitusele loomulikult ...? Jah, "TOUCH BY TOUCH"!

Nüüd tuleb hullunud fänni kommentaar: "Freddy tuli lõpus lavalt maha lava ette ja hakkas kätlema esiridades oleva publikuga. Ma sain olla esimene õnnelik, kellele ta käe ulatas! Ulme oli vaadata publikut, kes ei olnud piirde ääres, vaid kuskil 3-4 "rida". Nad surusid oma käsi läbi, et Freddyt katsuda. Kui sai läbi, siis oli võimalus saada neilt kolmelt autogramme fännitelgis. HULL TRÜGIMINE!!! Kellel läksid ribid, kellel kopsud... Ootasin kaua, kuid sain palju. Kõigepealt pistsin oma roosa paberi Manfredile pihku ja ta andis autogrammi. Siis õnnestus surada oma paber ka Freddy'le pihku, tema võttis aga kohe Joy reklaampildi, tegi sinna oma autogrammi, küsis minult, kas soovin ka Andy'lt, mina vastu,et jah! Siis pani ka Andy sellele oma autogrammi ja Freddy kritseldas oma autogrammi ka mu roosale paberile.... OOOH KUI LUCKY! Hahahahaha, selle küsimusega, et kas soovin ka Andy autogrammi läks hästi... Ta loomulikult küsis inglise keeles.. aga mis keeles ma vastasin??? hispaania... SI! damn, kui rumal! Aga ma sain ikkagi kõik, mis vaja. JOY OLI REEDE PARIM!

Nüüd aga olen juba teist päeva lummatud laulust "Hello".

http://http//www.youtube.com/watch?v=9aKRtFW6Wgk&feature=feedlik Video RetroFestil filmitud Joy "Hello"st... Video ei ole minu tehtud.

FANCY
Kodanikunimega Manfred Alois Segieth sündis 7.juulil 1946. Saksa päritolu artist saavutas 1984.aastal meeletu edu singliga "Slice Me Nice". Selle singliga tõusis Fancy omaaegsete saksa disco artistide seas esikohale ja figureeris "võitjate" seas pikki aastaid. Ta on ise öelnud, et pole olemas paremat algust ning pikka ja värvilist rahvusvahelist karjääri, kui see, mis talle osaks sai. Samal aastal ilmus ka "Chinese Eyes", mis oli järg debüütsinglile ning mis oli tõeliselt edukas.

Pikkade aastate jooksul on Fancy olnud üks säravamaid Saksa sooloartiste, kelle edu on raske selgitada. Läbi aastakümnete on ta andnud enam kui 1000 kontserti USA-s, Kanadas, Aasias, Skandinaavias ning Euroopas. Mees on vallutanud mitmete singlite ja albumitega paljusid edetabeleid. Lisaks olemisele artistiks, on Manfred kirjutanud ja produtseerinud muusikat paljudele teistele tuntud tegijatele.

Fancy säravamatest hittidest võib välja tuua "Fools Cry", "Lady Of Ice", "Bolero", "Flames Of Love", "Chinese Eyes" jpt.

Pole midagi parata, Fancy jäi Joy varju sel kaunil reedesel õhtul. Tal olid 2 väga efektset tantsutüdrukut ning ta oli ka ise väga kihvt, kuid ta ei suutnud mind hoida enese juures, käisin vahepeal lava eest ära. Enne festi teadsin tema lugudest "Flames Of Love" ja "Slice Me Nice"... Üritasin ka Youtube'st tema teisi laule kuulata, kui need ei jätnud erilist muljet. Samas live-esinemisega tõstis ta nende Youtube'st kuulatud lugude taset, nüüd isegi võiks mõnda kuulata.

Autogramme jagas ta umbes 10-15 minutit, minul ei õnnestunud seda saada :( Ja tegelikult ei olnud Fancy'l ju midagi viga, tundus lõbus ja kraps mees olema. Ja pealegi, ta sobis sinna festile rohkem kui mõni teine artist.

http://www.youtube.com/watch?v=yntvE2UzBUk&feature=related Retrokal Fancy esitatud "Bolero". Pole samuti minu tehtud.

2 QUICK START & PEARU PAULUS

Arvatavasti tunnete te kõik selle grupi loomingut, kasvõi väheselgi määral, seega ei hakka ma siin neid tutvustama, vaid asun kohe asja kallale.

See ei olnud minu cup of tea... Oma paari looga võivad ju panna jala tatsuma ja suu liikuma, ent üldiselt jättis mind külmaks. Nende alguse ajal me käisime hoopiski söömas. Samuti ei leidnud ma põhjendust, miks just see bänd retrokal esines.. Kas tõesti seepärast, et kaheksakümnendatel kihvti diskomusa Eestis teinud bändid on nii välja surnud, et enam ei saa taastada? Noh jah, 90ndad võivad ka minna retro alla ja ehk ongi mu maailmavaade piiratud sellega, et pean retroks 80ndaid. Aga see on ka vaid minu arvamus, kuna nägin inimesi, kes nautisid 2 Quick Starti :)

Hehe, pärast söömist läksin ikka seisin taamal ja kuulasin ka neid ning ühel hetkel vaatan selja taha.. Seal seisavad toosama mees ja naine, kes juba enne minust pilti tegid. Nimelt ei olnud ma väga tavalise väljanägemisega.. Sest kui juba Retro, siis olgu kõik Retro.. Olin natuke vaeva ka näinud. Ning siis juhtuski, et ühel hetkel kandis minu raske töö vilja ja üks tore keskealine mees võttis oma digika välja ning küsis, kas tohib pilti teha. Ma olevat olnud täpne 80ndate diskotsikk. Seda oli hea kuulda :) Ning siis pärast 2 Quick Starti ajal, kui selja taha vaatasin, lasi ta just ühel tuttaval minust pilti teha natuke parema kaameraga. Loomulikult küsisid luba ja ilmselgelt lasin ma neil ka end pildistada :)

C.C.CATCH

Kodanikunimega Caroline Catharina Müller sündis 31.juulil, 1964.aastal Hollandis Oss'i linnas. 1979.aastal kolis tema pere Saksamaale, kus aasta hiljem sai Caroline'st tüdrukute ansambli Optimal liige.

1985.aastal leidis väga andeka Caroline' Saksa ansambli Modern Talking liige Dieter Bohlen. Sooloartistina oli vajalik omada väga tugevat nime ning koos anti Caroline'le artistinimi C.C.Catch. Esimesed CC tähed on tuletatud tema eesnime tähtedest ning Catch tundus antud momendil ainuõige idee ja valik. Seejärel võis Staari tähelend alata.

Dieter kirjutas ja produtseeris enamus laule ning need tõid edu. Esimene debüütsingel "I Can Lose My Heart Tonight" valmis 1985.aastal, millele järgnesid "Cause You Are Young", "Strangers By Night". Aasta hiljem "Heartbreak Hotel" ning "Heaven & Hell". Lisaks hilisematel aastatel jõudsid avalikkuse ette "Soul Survivor", "Backseat Of Your Cadillac", "Nothing But a Heartache".

Rohkem infot peaks saama ametlikult kodulehelt:

http://www.cccatch.rbah.co.uk/

Arvata võib, et see oli kihvt!!! Naine on väga kaunis ning talle ei pakuks, et hakkab lähenema 50ndale eluaastale. Lood olid loomulikult tuttavad, ent mind häiris väheke see, et tema kava oli kokkupandud tänapäevaselt. (Probleem jälle minus, olen liiga 80ndates kinni...) Temaga olid laval koos 2 räpipoissi ja mind häirisidki natuke need mixid. Muidu kutid olid ägeda! See mind nii väga ei häirinud, et autogrammi ei saanud. Ma ju mõistan, et ongi raske kõigile jagada. Ning inimesed - teist inimest ei ole vaja sõimata lambaks, kui sa ei saa autogrammi! Pealegi ta ikkagi jagas väheke ja ise olid uimane, kui ei saanud.

http://www.youtube.com/watch?v=vWzinrVO_70&feature=related Video laulust "House Of Mystic Ligths". Taaskord pole minu tehtud.

AFTERPARTY AHJUS

Väga kihvte lugusid lasti, aga minu peomeeleolu alandas see, et pidin seal üksi olema (no inimesi oli hordides, aga ma ei tundnud põhimõtteliselt kedagi). Nii palju siis sellest, et seisin ja põtkisin jalaga rütmi, üks päris täis mees hakkas rääkima. Vabandust, aga ma suht blokkisin teda. Seejärel ta solvus ja lahkus. Ning siis hakkasid suhtlema kolm suurt meest :D Noh.. Kasvult ikka päris suured. Üks tuli ja ütles mulle, et ma läheks ta sõbraga tantsima. No okei, eks siis läksingi. Mehel olid sellised tantsuliigutused, et anna minna :D:D Aga ma mõtlen, et need olid head liigutused.. Võimsalt väänas end. Siis läks ta jooki ostma ning minu juurde tuli see teine, kes saatis mu üldse tantsima. Pidin temaga tantsima.. Kogu aeg käskis mul naerata, venitas mu suud... Kammoon.. Niisiis tuligi temaga tantsida, kolmas mees tuli ka ning lõpuks naases ka see mees, kellega alustasin tantsupõrndal. Mingil moel ma põgenesin seal ja minu afterparty lõppes juba kuskil kella 3 ajal.. Telgist kuulsin nii häid laule, et kohe kurb hakkas.. Aga vähemalt sai hommikul üles.

Siis algas järgmine päev. Ärkasime suhteliselt vara, nii 9 ja 10 vahel. Mingi hetk läksime Männimäe Selverisse, sest kõhud tühjad. Seejärel lagastasime natuke Viljandi linna, andestust!

Esimene esinemine oli alles kell 18.00, seega oli meil mitu mitu tundi aega. Passisime niisama, see aga väsitas.

Lõpuks jõudis aeg nii kaugele, et tuli end jälle piirde äärde sättida. Olin nõus ka Nancy't kuulama, kuigi see mind ei vaimustanud väga, aga ma ju tahtsin head kohta!

NANCY

Ei hakka ka teda tutvustama. Vabandust, aga tema kohta kehtib sama, mis 2 Quick Starti kohta, niiet ma ei hakka venitama postitust.

TÕNIS MÄGI & MUUSIK SEIF

Tõnis Mägi täies hiilguses, kõik teavad, ei vaja tutvustamist. Nii palju võin öelda, et tema ajal igav kindlasti ei olnud, kuigi suurem osa lugusid olid tundmatud. Teadsin "Kuldaja Rock'n'roll"i ja "Venus"t aga see oli ka äkki kõik...? Samas olid teised tundmatud lood ka huvitavad ja avardasid pilti. Igatahes sobis see sinna.

SANDRA

Saksa päritolu Sandra Ann Lauer on sündinud 18.mail 1962.aastal Saarbrücken'is. Aastatel 1979-1984 oli Sandra esiklaulja tüdrukute trios Arabesque. Viimane kogus suurt populaarsust Venemaal ja Jaapanis. Vanem põlvkond mäletab kindlasti ühte tuntumat laulu, milleks oli "In For a Penny, in for a Pound". Lisaks on Sandra kaasa löönud edukas grupis nimega "Enigma", kus tuli täita peamiselt vokaali osa.

1985.aasta oli murranguline, kui Sandra otsustas soolokarjääri kasuks. Koos oma abikaasa Michael Cretu abiga, kes oli ühtlasi ka tema mänedzer ja produtsent, valmis esimene debüütsingel "(I'll Never Be) Maria Magdalena". Tuntumatest lauludest väärivad erilist tähelepanu "In the Heat of the Night" (1985), "Hi! Hi! Hi!" (1986), "Everlasting Love" (1987), "Heaven Can Wait" (1988), "Hiroshima" (1990), "Johnny Wanna Live" (1992).

Sandra koduleht on: http://www.samoqi-music.com/

Mul ei ole sõnu... See, et ma Sandra oma silmaga olen ära näinud.. See on USKUMATU! Nii kaunis ja vaimustav naine! Ta suhtles publikuga nii hästi ja tegi nalja... Võrratu! Tema ansambel oli ka nii äge, kuigi ma oleks soovinud näha vanu bändiliikmeid, nagu näiteks videos "In the Heat of the Night" olnud kaaslasi. Tema laulud olid nii emotsionaalsed ja kaasakiskuvad. Tema oli ka see artist, kes mu nutma pani... Laul "Johnny Wanna Live"... Ma ei suutnud tagasi hoida end ja ma nägin, et tema hoidis end tagasi. Eile, kui rääkisin tema fännilehe adminiga, siis ta ütles, et jaanuaris, kui Sandra käis Kreekas esinemas, siis ta oli nutnud selle laulu ajal ning saatis ka video. Tõesti, Sandra pühkis pisaraid. Tema puhul on oluline see, et ta peab oluliseks, seda mida laulab. Nii palju on artiste, kes lihtsalt laulavad oma lood ära ilma nende peale mõtlemata. Sandraga on aga teisiti, vähemalt ta jätab mulje, et need laulud on olulised. See teebki ta nii eriliseks inimeseks.

Temalt ei saanud ka autogrammi, aga tema trummar oli pärast afterparty'l, sellest hiljem ;) Ning lisaks oli Sandra ja tema bändiga kaasas Sandra hetke abikaasa. Sandra on öelnud Kroonikale, et tema hetke abikaasa käib temaga alati kaasas. Armas, kas pole?

http://www.youtube.com/watch?v=38Iix_c26uM&feature=related Video laulust, mis murdis mu festil... "Johnny Wanna Live".

THOMAS ANDERS & BAND

Ta on sündinud 1.märtsil 1963, Koblenz'i linnas, Lääne-Saksamaal. Thomas on tuntud, kui üks legendaarse ansambli Modern Talking eestvedajatest ja vokalistidest. Ansambel jõudis 1984.aastal hitiga "You're My Heart, You're My Soul" 35 riigi edetabelites kõrgeimale positsioonile. Antud singlit müüdi maailmas kokku 8 miljonit koopiat. Teistest eredamatest lauludest on laiemale üldsusele tuntud "You Can Win If You Want", "Cheri, Cheri Lady", "Brother Louie", Atlantis Is Calling (S.O.S. for Love)" ja "Geronimo's Cadillac".
21.juunil aastal 2003 andis Modern Talking (Thomas Anders & Dieter Bohlen) oma viimase kontserdi Saksamaal, Parkbühne Wuhlheide vabaõhulaval. Peale seda alustas Thomas soolokarjääri, kus lisaks uutele lugudele esitab igihaljaid ja legendaarseid Modern Talking'u laule.

Kodulehekülg: http://www.thomas-anders.com/international/index.html

Modern Talking.... Vaimustav samuti! Kahju, et enam pole seda pikkade mustade lokkidega meest, kes 80ndatel naisi jalust rabas.. Kuid nüüd on ta samuti väga šikk meesterahvas oma soengusse sätitud juustega. Alustas etteastet looga "Why Do You Cry?", mis on tema üks värskemaid soolohitte.

Tema esinemise ajal hakkas ka sadama, ent see ei seganud ühtegi fänni vaid ajas hoopis veel rohkem ekstaasi. Kõik karjusid ja elasid talle kaasa, naised olid hullumas. Otse lava ees oli tema ehk kõige andunum fänn valgete rooside kimbu ning lipukesega. Ta sai ka Thomase tähelepanu ja on nüüd tõsiselt õnnelik.

Thomas Anders on ka varem Eestis esinenud ja rohkem kui üks kord. Tõesti šarmantne mees ;)

http://www.youtube.com/watch?v=PcWJKm5_ACk&feature=related Video laulust "Brother Louie", tehtud samuti retrokal, kuid mitte minu poolt.

http://www.youtube.com/watch?v=7Pw0C9-vcl0&feature=related video, mis tõestab, et kohal olid fännid! WOW!

AFTERPARTY AHJUS

No sel korral juba palju etem, kuna sain Andra ja Virgo ka kohale veetud. Virgo ei olnud küll pikalt, aga meie Andraga pidutsesime poole 5ni... Ja oi mis lugusid lasti, nimelt oli videodisko... MA OLIN LUMMATUD! Ikka nooo, sellises kohas sain end ikka täiesti tühjaks tantsitud... See pole nagu mingi Mjäu.

Afterparty'l oli ka alguses Sandra trummas Jens Gad... Mina arvasin, et terve grupp läks limusiiniga minema, aga ei, tema oli jäänud :D Igatahes, vihtus seal tantsida mingite korraldajapoolsete tegelastega. Sattusime nende lähedusse tantsima ja siis trummar ütles mulle, et näe, Sandra. Tuli just üks Sandra lugu ja video. Ma vastasin, et jaaa! Tema tõstis pöidlaid ja naeratas! Nii kihvt, et tundis end vabalt.

Nonii, aeg kokku võtta... MA OLEN VAIMUSTUSES SIIANI! RetroFest kinnitas seda tunnet, et ma olen sündinud valel ajal. Oleksin pidanud sündima oma 20 aastat varem, siis oleksin saanud ma kogeda seda suurepärast dekaadi... Ma olen lihtsalt nii võlutud sellest muusikast ja stiilist, et pole sõnu... See, et Eestisse toodi seesugused artistid... AITÄH, KORRALDAJAD!!! Ma olen nii uhke, et midagi sellist sain kogeda... See olekski võinud kestma jääda :) See on minu senise elu parim kogemus! Jah, Hispaania ei olnudki nii hea, kui see fest.. Ma olen sillas veel mitu nädalat ja ma kuulan neid laule veel aastaid... ning ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head...
Vabandan ka, et pilte pole, ehk millalgi lisan juurde, aga lihtsalt see võtab paljupalju aega.. Selle sissekandegi kirjutamine võttis pikalt aega, juba pühapäeva õhtul alustasin. Pilte näeb Facebook'ist. Loodan, et keegi ikka selle pika sissekande ka läbi loeb.. Minu jaoks on see sissekanne väga oluline!

Järgmise retroürituseni ;)

From the 80's - Eleri..

AIM SOU IKSAITED vol.2!!!

DAMN, kui ekstaasi ma jälle läksin!!!
Reede-laupäev olen Viljandis Järveotsal RetroFesti nautimas!!! MA EI JAKSA OODATA!!!!
See näib võimatuna, et mina, Eleri Kang, lähen sellisele kontsertile.. Ei USU! No kohe näha, et see on mulle loodud, sest kui seda hakati reklaamima, siis sadas mulle kaela ka Hispaania päevarahad, seega sain teha selle kuluka ostu, ent ma usun, et see raha on seda elamust väärt! Neid artiste ei pruugi enam siinkandis näha ja andunud 80ndate fännina ei saa ma sellest ilma jääda.

DAMNDAMNDAMN! Ma ei suuda kirjutada, lähen iga hetkega aina rohkem ekstaasi!!!! APPPI!!!!

Mul lihtsalt ei jätku praegu rohkem sõnu ja mõtteid, sest peas on kõik mõtted nagu pudru ja kapsad... Aga ma luban, et ma teen väga pika sissekande pärast festi.. Aga siis lugege ka ikka :)

Ja nii hea on avastada ikka ja jälle, et on palju inimesi, kellega saan oma muusikamaitset jagada... Mõni kord tuleb see isegi üllatusena, et seesugune inimene kuulab ka tollast muusikat.

Ja muideks, ma juba üks kord üritasin siia kirjutada, aga mul on mingi blogineedus peal, niiet jah...

Aga siiissssssss
I LOVE 80's!!!!!

I LOVE YOU!!!!

AIM SOU IKSAITED!

Jaaajaaajaaajaaa!!! Öööööööööööösel lähen äraaaa!!! Apppppiii!!! Teeeme niii, et Eleri ei nuta ära minnes, sest ta tuleb juuuu juba 6 nädala pärast tagasi!!!!

Noniii, homme hommikul kell 7 väljub lennuk Münchenisse, sealt edasi mingil ajal Malagasse, kust buss viib 3 tundi hiljem Granadasse.

Eile... Oli arvatavasti minu viimane "Ma ei tule tagasi" etendus...

Ja nägin oma suurepärased, kullakallid, imearmsad, vägahääd, üübertublid trupikaaslased ära! Ma võin täiesti kahtlemata öelda, et nad on mulle VÄGA OLULISED!
Kätu üllatas mind kohvriga...

Janegi on väga hoolitsev, andis ikka kondoomi ka kaasa.

Renate on nõus minu pärast hommikul enne nelja ärkama, et saaks anda mulle kirja, mida võin lugeda alles kohale jõudes...


Aga et siis, kirjutagem-joonistagem, jään ootama!!! Pole veel otsustanud kas teen nö "Hispaania blogi" siia samasse või teen teise blogi, eks annan teada :)

Justkui emotsionaalne pomm, mis võib iga hetk lõhkeda...

Ma tahaks nutta praegu... Ma ju tean, et see polegi keelatud, kuna istun oma toas oma laua taga, ent miski hoiab mind tagasi...Minu emotsioonide pendel on vist väga laia amplituudiga ja see pole vist ka väga hea... Tunnistan, et täna juba korra valasin pisaraid... See juhtus sel ajal, kui sõitsin rattaga koju. Ma isegi ei tea, kas sellest räägin. Igatahes, täna õhtul juhtus midagi, mis pani mind viimase 3 aasta peale mõtlema ja ma ei taha oma elu samamoodi edasi elada nagu seni seda teinud olen. Mingi muutus peab tulema ja mul on tunne, et see millega ma täna algust tegin, on just parim võimalik... Ehk tuleb siis see mõne aasta tagune rahu minusse tagasi. Vihjena võin öelda, et mu vanaisal on täna sünnipäev...


Emotsioonide pendlil saavutas kõrgeima koha positiivsel poolel üks üritus. Nimelt, 15.-16.juuli 2011 toimub Viljandis RetroFest... SUUREPÄRANE!!!! Seee tundub impossible!!! Apppi, kui ma hoian seda piletit enda käes, siis ma vist ei lasegi sellest enam lahti! Neljapäeval üritan ära osta...
Keda huvitab, siis rohkem infot leiab
Seee on lihtsalt parim võimalik kontsertfestival... Ma lähen niii ekstaasi!!! Reedel, kui raadiost kuulsin reklaami, siis oleksin peaaegu bussist maha jäänud...


Ahjaa, reedel käisime Tsernobõli trupiga Pärnus... See oli erilisem, kui kõik teised etendused, kuigi üldine õhkkond rikkus seda. Kuid publik oli ju kõiki etendusi arvestades selline, keda see tõesti puudutas... Ma vähemalt loodan seda siiralt... Kuigi ma tunnen, et see kõik jäi siiski natuke kaugeks... Sisimas soovisin, et ehk on mingi võimalus pärast etendust kuulata publiku kommentaare... Kuidas mõjus? Mis emotsioone tekitas? jnejnejne.. Ja et ehk oleks saanud ise midagi neilt meestelt küsida... Kuid nii ta läks ja jättis siiski hea tunde hinge.. Tulen Hispaaniast tagasi ja hakkan raamatuid ka lugema, mis anti.


Pühapäev on väga lähedal, hirm on vaikselt naha alla pugenud... Aga kõik läheb hästi ja varsti oleme tagasi oma armsal kodumaal!

Seniks vähem nuttu ja rohkem naeru!
Eleri :)

Õnn on see, kui sul on vähemalt üks inimene, kellele võid 100% kindel olla.

Mu kullakallid blogilugejad, ma vajaksin Teie abi nüüd. Kuna ma ei jaksa hetkel vinguda (mis on väga hea, sest mulle väga ei meeldi vingujad ja seega ei taha ma ka üks nende seast olla), siis ma ei hakka kõike seda negatiivset, mis on mu peale sel nädalal ämbritega valatud, siia kirjutama.



Enne, kui Te mind aitama hakkate, tahaksin tänada üht Suurepärast neidu linnanoortest. Ma loodan, et ta tunneb end ära. Temaga koos käisin ma neljapäeval enne näitekat Rimis, ostsime jäätist ja muud ning lõpetasime teatripargis. Temaga koos on nii vabastav olla, ta tunneks mind justkui kõik need 18 aastat, mis ma olen elanud (haha, ta ise veel 17 :D). Tema jaoks ei jätku sõnu, ma olen siiralt õnnelik, et Teda tundma olen saanud. Ma arvan, et see inimene tundis end ära juba kolmandast lausest alates. Igaljuhul, neiu, teadke, et ma Armastan Sind ja minu kutse pärast Hispaaniat teatrikohvikus end maha istutada on siiani jõus. Ja ma isegi otsustasin, et teen Sulle välja tee ja koogikese! Nüüd siis kindel.




Aga edasi, teised, muudmoodi väga olulised ja lummavad inimesed, aidake mind nüüd oma peakestega. Nimelt, ma vist juba kirjutasin oma Hispaania nimekirjast, et koostan seda jms. Nüüd siis paluksingi, et kui kellelgi teist on natuke mahti ja aega ja viitsimist, siis Te võiksite kirjutada mulle, mida Teie kindlasti kaasa võtaksite (PS! riideid pole mõtet kirjutada, muud seesugust kirjutage, milleta Te ei suudaks elada). Sest ma kardan, et mu rosin on veel rohkem kokku kuivanud. Ja lisaks sellele võiksite soovitada, mida eestipärast kaasa osta mõnele inimesele, kes seal kohapeal meiega tegeleb. See võiks olla midagi sümboolset, me mõtlesime Andraga, et ei tahaks kinkida midagi tüüpilist nagu Vana Tallinn ja Kalevi kommikarp. Loomulikult on see ägens, aga tahaks midagi, mis jääks ka hiljem meid meenutama. Kui tõesti midagi välja ei mõtle, siis paar pudelit Vana Tallinnat ja mõned Kalevi kommikarbid lendavad kotti.
Oleksin äääretult rõõmus, kui keegi võtaks vaevaks minu asjadega tegelda. Mitte, et ma laisk oleks, aga teised suudavad ehk veel kainelt mõelda. :)



Mu armsad!



PS! Ma ei taha seda sissekannet näha, sest see nagunii kokkusurutud... :(

"Naer on päike, mis hajutab talve inimese näolt." Victor Hugo

Heihei!

Ega mul ei olegi midagi tarka kirjutada.. Ja ega ma ei tea ka, kuidas see postitus jälle välja kukub.. See kiri, mis Maria mulle feissbuuki saatis, ajas naerma :D Ma tõesti ei tea, kas nüüd blogi aktsepteerib mu enteri-kasutust.. Looodan!..

Aga oh imet! Vähem kui kolme nädala pärast olen kuuma Hispaania päikese all.. Ja ma ei usu seda!! Aeg läheb lihtsalt linnutiivul.. Alles oli festival, nüüd juba tulevad uued tegemised, ma ei tea, kuhu sel ajal nii kiire on... Ma ei kujuta ettegi, mis seal Hispaanias toimuma hakkab... Mõtlen, et äkki kui lennukilt maha astume, siis kõik inimesed ümberringi on ilgelt rõõmsameelsed ja naerusuised... Looodan taaskord! Ja et siis tuleme tagasi sealt ja oleme kui väiksed hispaanlased, kes tulevad tänaval vastu ja naeratavad.. Eks see eestlase jaoks ole veidi kummaline, peab ehk sildi külge panema..

Muidu on selline ootusärevus, et ikka kõik vajalik saaks kaasa võetud... Just enne kirjutasin nimekirja. Tervisetõend on hetkel suurim probleem, sest mul ei ole raha, et seda tegema minna. Pankrota... Ei, homme või ülehomme peaks stipp tulema, siis saab selle ehk tehtud.

Ja musta triiksärki on ka vaja.. Püksid on ehk nüüd olemas.. Ja üldse igasugu asju on vaja (valetan, hetkel ei tundugi asi nii hull). Peaasi, et ma võtaks vajalikud asjad kaasa, kõik ebavajalik ongi ehk parem maha unustada :)

Täna olin jube soomekeellane.. Aga ma vist sain töö viie.. Igatahes õpetaja vist ei kontrollinud, kuigi ma põdesin selle töö pärast.. ja tagantjärgi mõeldes - see ei olnud üldse raske töö, kui õppida!

Hyvää päivän jatkoa!

Ma kõigest katsetan enter-klahvi..

Never knew I could feel like this, like I've never seen the sky before...

Haaah!


Pealkiri ei viita sellele, et Eleri on armunud vms. EiEi! Hetkel mitte :D Ma lihtsalt avastasin läpakast paar Moulin Rouge saundträkki. Jah, lebotan teki all ja olen oma läpakas netis, see on IME! Poleks midagi sellist oodanudki. Aga Elisa teeb imesid ja Viasat lükkab tagant.


Ma vist olen natuke tõbine.. Või noh, nohutsen ja räige valus köha oli päeval. Nüüd nagu ei tule väga seda. Aga ma ei saa kodus ravida ka end, sest meil esmaspäevast homseni Oandul õppepäevad ja sealt ei taha väga puududa (mitte et need HUVITAVAD oleksid, need on ühed igavamad asjad hetkel), aga neid päevi järgi teha suht .... Haigeks jäin juba nädal tagasi. Siis neljapäeval ravisin kodus end ja reedel kooberdasin festivalile. Ja nagu ikka on Eleri see, kes jookseb kopsud ribadeks, tassib asju ja ähib-puhib :D Kohati pärast lõunat ma kartsingi, et nüüd on vsjooo, lähen koju ravima.. Väga rõve oli olla.. Õhtul ajas miski vere käima, ei tea kas see oli see ,et Rumm pani mind nimesid kirjutama Aqvas või miski muu, aga juba me jooksimegi Kätuga Aqvast rahvamajja, et võtta ujukad, ja siis olime juba Aqvas tagasi ning kella üheksaks ujusime ka meie .. Me tegime rekordi :D Aga ujuda ja sulberdada ja nautida festivalimõnusid oli hea.

Pärast läksime Kätu, Triinu, Kairiini, Lauraga rahvamajja. Tegime teed ja otsustasime magama minna. Sebisin endale radikaaluse koha. SOE OLI võrreldes teistega... Hommmikul oli enesetunne ka üllatavalt hea!

Lõpuks tuli siis pabinaaeg, sest etendus jõudis kätte. PALJU PUBLIKUT! Kaks toredat inimest käisid ka vaatamas, jutu järgi neile meeldis, ei veninud. Aga no tuttavad, kui tihti nad nendel teemadel tõtt räägivad?? Igatahes jah.. Ja siis õhtul oli disko, ootasin sellelt ehk liialt palju ja tuli pettuda. Pealegi olid plikad nii igavad... :D:D Kogu aeg kui kutsusin alla tantsule öeldi: "Seal on igav." No kuulge!!! Elu tuleb ISE huvitavaks teha.....

siis roomasin sellele värgile. noh.. see.. omavaheline etenduste analüüs.. Huvitav oli kuulata. Meie keetsime ka ühe mõnusa pudru kokku, mida hea süüa... aga lõpuks viskab kopa ette, sest seda liiga palju :D pärast läksime tuttu.

Pühapäev oligi viimane päev, kurb.. no tegelt polnud veel hommikul kurb, sest joosta oli veel vaja terve päev.. aga süüa sai hästi :D:D päeva peale tuli juba lõpetamisega tegelema hakata... ja siis jõudis see kättte.. ISSAND KUI ILUS SEE TUNDUS, kuigi olin laval... päriselt! muusika tegi selle vaimustavaks... loodan, et inimesed nautisid... :)

Jane on suurepärane!!!! Eliis on tubli!!! Me kõik oleme kujunduslikud :D:D Tiina on vastupidav ja hea! Kurb, et see selleks aastaks varsti läbi..

Ja abituriendid lendavad pesast välja...

Jaak Joala oma vildist kübaraga uinutab mind unne nüüd...

HeiHopsti!



Fuff, nädalavahetus on kulgenud teatri suure saali laval. Ja olen rahul. Eile kella 11ks kogunes teatrikohvikusse siis ligi 10 inimest.. Olgu, saime neid paar tükki rohkem kokku. Ja siis hakkas Raho meiega ava- ja lõputseremoonia katsetusi tegema. Ja no see on mõneti sürr, aga Raho puhul see normal! :D Nii me siis seal higistasime, aga saime samas ka asja suht selgeks vist. No avatseremooniaga saime vist küll hakkama.


Kodu poole liikusin juba poole kolmese bussiga.. Bussis olles mõtlesin, et olen hea laps oma vanematele ja ei helista neile, et keegi mulle vastu tuleks, vaid kõnnin omil jalul koju... Nii tegingi.. Jõudsin juba vanaisa majast edasi, enne kuivatit Hulja aleviku viimase elumaja aias oli suur bernhardiin ja väike taksi.. Karjusid. Sain juba aiast mööda, kui see väiksem nässakas mu poole tormas (sai kuskilt aiaaugust välja) ja jalast näksas. HAIGE Torbik! Hakkasin sõimama teda, terve Hulja vist kuulis :D Aga no õnneks ta hullult ei ampsanud, endal oli tal suurem hirm kui minul... Kõmpisin koju ja kurtsin vanematele.


Õhtu möödus kodus, aitasin emmel guljašši teha :D Ja siis vaatasin "õudukat", elu haledaimat filmi! No vastik, kuidas lörtsitakse ära õudusfilmi žanr selliste filmidega!!! Loogu siis mingi uus žanr, haiged filmid või väärastunud vms.. Mul hakkab seesuguste filmide pärast juba ebamugav, kui ütlen, et mulle meeldivad õudukad....


Täna sõitsin linna juba poole kümnese bussiga, käisime Triinuga Rajas. Ja kui nüüd järele mõelda, siis müüja ei arvestanud vanillipudingu soodukat vaid pani tavapärase hinna sisse.. No... Mul siiski on hetkel pankrot ja iga sent loeb! :D Siis istusime teatrikohvikus, tegin natuke referaati. Põhimõtteliselt on üks peatükk veel teha, jeiii :)

Kell 11 algas tiimide koosolek. Sai igasugu asju teada.. Edasi tuli veidike passida aga enne kella ühte saime juba oma tseremoniaalse grupiga lavale. Täna tegelesime veidike rohkem lõputseremooniaga. Sellega sai lõpule juba kuskil kell kolm. Siis juhtus õnneks see, et ma sain ka oma kipsmaski tehtud.. No kõige pealt vorpisin Kätlinile kipsi näkku ja see oli üllatavalt tore tegevus :) Siis mähkis Birgit minu näo kipsi.. Ja pärast mind hakkas Eliisiga tegelema, aga Eliis on niiiiiiiiiiiiiiiii itsitaja noh! :D:D Täiega naljakas tibuliinu! Siis tal vist tuligi väikse muigega mask :D


Algav nädal ei saa samuti lihtne olema, aga mulle on hakanud nii meeldima. Vähemalt ei veereta ma oma elukest tühja, vaid tegelen sellega, mis mulle tegelikult meeldib, ükskõik kui palju ma vingun :)


Muahhh!!

Vastused kaheksakümnele isiklikule küsimusele

Renate siin kiskus end alasti...Ja varemgi on inimesed oma blogides vastanud erinevatele küsimustele. Mõtlesin, et katsetan ka kui juba kodus istun (tegelikult võiks ju teha referaati)... Küsimused pärinevad leheküljelt http://www.surveystotal.com/surveys/survey.php?id=48 Kinnitame nüüd turvavööd ja alustame!

1. What's your middle name? Puudub see kahjuks või õnneks.


2. How big is your bed? Nii suur, et mahun sinna ära oma 172 cm pikkusega.


3. What are you listening to right now? Telekas käib "Ühikarotid" kordus... Seda väga kuulata ei taha, niiet blokin suht.


4. What are the last 4 digits in your cellphone number? 0430


5. What was the last thing you ate? Tahate tõesti teada? No.. Just mälun siin... Tegin 2 muna-tomati võileiba, nussasaia ja suhkrusaia.. Ma tean, et toitun tervislikult!


6. Last person you hugged? Eeeee... Ma ei tea... Arvatavasti kedagi näitekast teisipäeval..


7. How is the weather right now? Termomeeter näitab +3,1 kraadi.. Aknast välja vaadates tundub jahe.. Päike võiks ju paista.. Ja mõeldes sellele, et pean bussile kõmpima, siis see ilm pole üldse ahvatlev!


8. Who was the last person you talked to on the phone? Kõnelogi näitab, et Eliisiga.. Helistas ja küsis, kas lähen kontrollile.


9. What is the first thing you notice in the opposite sex? Pikkus.


10. Favourite type of food. No... Mina ei tea ju.. Ma suht kõigesööja.. Nagu Kätu ütles, siis minu võib leida toiduahela tipust. Aga pelmeenid on head!


11. Do you want children? Aga loomulikult. Siis kui on õige aeg.. Ja no minimaalselt 3.. Eks oma lapsepõlv mõjutab.


12. Do you drink? Loomulikult! Iga inimene vajab elamiseks joomist. Põhiliselt joon teed ja piima.. Vesi käib kah.. Kahjuks ma arvan, et ma tarbin liialt vähe vedelikku... Aga alkoholi ei tarbi! ( No mingid sünnipäevade tervitusnapsid? Üks pokaal šampust.. Kas see läheb joomise alla?)


13. Ever get so drunk you don't remember the entire night? OOOEI! Ja pole plaanis ka!


14. Hair color? No naturaalselt olen eestlane - kartulikoor. Aga mul on see kartulikoor kuidagi eriti ebameeldiv.. Niiet olen otsustanud blondi kasuks.


15. Eye color? Lasteaias ja üldse varases lapsepõlves olin sinisilm.. Ooo, need olid ilusad silmad.. Aga nüüd? Ausalt öeldes ei saa ma aru, mis värvi nad on ... Rohekad-sinakad..


16. Do you wear contacts/glasses? Ei kumbagi.


17. Favourite holiday? Ma arvan, et jaanipäev.. Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi... See on lõbus aeg.


18. Favourite Season? Eks igas aastaajas on oma võlud ja valud.. Aga olen sündinud sügisel, see vist siis oluliseim.


19. Have you ever cried over a girl/boy? Olenolenolen...


20. Last movie you watched? Eile õhtul vaatasin "House of Wax" ehk siis "Vahakujude maja".. Ei midagi ägedat... Sain pool 2 öösel magama ka seetõttu...


21. What books are you reading? Aeg-ajalt juhtub, et loen mitut raamatut nö "korraga".. Hetkel aga on käsil Kate Long'i raamat "Halva ema käsiraamat" (ei, see ei ole mingi käsiraamat).. Ja loomulikult olen taas Paavo Kanguri raamatu "Urmas Alender: lõputa lookleval teel" kütkes, kuna referaati vaja teha.


22. Piercings? Olen piirdunud kõrvadega... 3 kõrvarõngaauku.


23. Favourite movie? Oi.. Mõneti raske küsimus, samas.... No "Titanic", selle vastu ei saa, nagu ei saa ka "Moulin Rouge" vastu.. Üldiselt meeldivad õudukad, aga ei ole mingit VÄÄGA head näinud..


24. Favourite college football team? Eeeeeee.....


25. What were you doing before filling this out? Võileibu endale ja õele.


26. Any pets? No mõni on... 5 koera, 2 kassi.


27. Dogs or cats? Ma ei oska valida. Ma armastan loomi.. Kiisud on mõnusad, koerad on vahvad.


28. Favourite flower? Ei ole seda..


29. Have you ever loved someone? Aga muidugi, oma perekonda, lähedasi!


30. Who would you like to see right now? Ei oska öelda..


31. Have you ever fired a gun? Ikka jah... Olen lasknud õhupüssist märklauda mitmeid kordi.


32. Do you like travel by plane? Aga kuidas ma seda tean, kui ei ole seda teinud? Aga varsti saan teada, siis mainin selle ära ka.


33. Right-handed or left-handed? Paremakäeline.


34. If you could go any place right now where would you go? Oi isver, ei oska öelda... Päriselt ka..


35. Are you missing someone? Jah.


36. Do you have a tattoo? Ei ole. Aga kunagi vist isegi tahaksin... Peopessa käpajälgi. See poleks väga väljapaistev, aga samas oleks olemas.


37. Do you still watćh cartoons on Saturday mornings? Ei.. Tavaliselt ei ole selleks aega.. Ja midagi ägedat ei ole avastanud ka.


38. Are you hiding something from someone? Usun küll.


39. Are you 18? Jah, olen.


40. What is the wallpaper on your cellphone? Üks kena pilt Colin Firth'ist.. Aga seal pole väga aru saada, et see tema..


41. Did you get enough sleep last night? No kuidas võtta.. 01.30 läksin magama.. Kell 9 olin üleval, sest õde tuli nuttes kurtma, et MindJolt mängude leht läks kinni ja ta ei oska tagasi minna. No ehk oli piisav.


42. First thing you thought about this morning? Ma tahaks veel magada..


43. What do you have handy at your bedside? Telefon, raamat.


44. Grilled or fried? Grillitud on hea! Mmmmmm....


45. What makes you unique? Ma olen emotsionaalne klemm, kes imab kõik kurva endasse... See ei ole positiivne... ja see ei tee mind unikaalseks ka.. Aga.. No.. Kust mina tean..


46. Are you afraid of the dark? Tsipake ikka..


47. Favourite hangout? Ei hängi ega tsilli.. Aga meelispaik on teatrikohvik.


48. 3 things you can't live without? Pere (kuigi see pole asi), söök, sõbrad.


49. Favourite song? No kuulge.. Ma ei saa öelda üht lemmikut. Ruja ja U. Alenderi lood on nii head.. Siis on palju lugusid 80ndatest..


50. What are you afraid of? No kardan ämblikke.. ja siis veel kardan lähedaste kadumist..


51. Are you a giver or taker? Raske tunnistada, aga vist natuke rohkem võtja...


52. What are your nicknames? No ega neid enam eriti ei kasutata. Aga on olnud Ellu, siis Elekas (mida mu naabrimees vist siiani kasutab, aga see pole üldse mu favourite)... Olen ka Lady Gaga olnud..


53. What is your dad's middle name? Talgi puudub see..


54. What's your mather's middle name? Sa vaata vaid, ka tal ei ole seda.


55. Stuck on a deserted island & could take one thing? Mingisugune inimene.


56. Favourite TV commercial? Ooot, commercial on reklaam? Siis äkki.. No Rimi reklaamid on andekad.


57. Who's your cellphone provider? Elisa vä?


58. First thing you'll save in fire? Midagi ikka.


59. What's your favourite color? Puudub.


60. What are the things you always take with you? Telefon, kõrvaklapid, rahakott.


61. What did you wanna be when you were a kid? Elukutsesooviks oli politsei-astronaut-näitleja.


62. What do you usually do when the clock turns 11.11? Õhtuti ma tavaliselt üritan magama jääda.


63. The color of your bedsheet? Hetkel kirju.


64. What do you think about before you go to bed? Igasugustele asjadele ja inimestele mõtlen..

Aga pidi olema ju 80 küsimust? Mida hekki...

:D

Dont worry, be happy

Alustame siis laulukesega http://www.youtube.com/watch?v=d-diB65scQU&feature=related Oh isver, kui kaua ma pole siin olnud... Aga neljapäeval oli meie "Ma ei tule tagasi" esikas ja reedel oli riikliku festivali maakondlik eelvoor. Eelvoorust saime ka edasi, niiet kohtume riiklikul festivalil 8.-10.aprill Rakveres. Meie etendus pidi olema laupäeval mingil kellaajal (kahjuks mälu pole enam endine, aga see sarnanes ajale 15.15.. või äkki 14.15, damn). Tegelikult tahtsin ma sellest rääkida, et ma täna avastasin (oli vist jah täna, võib-olla on juba varemgi kuskil ajukäärus see mõte/soov kerkinud), kuidas mulle meeldib, kui inimesed mulle kirjutavad.. Jajah, internetis, kas siis meilile või Facebooki postkasti vms. Ma ei oska kommenteerida päris kirjavahetust, sest seda mul pole elus väga olnud. Aga jah.. Hakkasin mõtlema, et nii hea on saada kirju inimestelt. Ükskõik, kas seal on siis üks lause või pikkpikk tekst. Ja siis too tunne, mis tekib kirjale vastates (mõtlen just neid pikki kirju), see on ikka päris hea tunne noh! See oleks nagu keskendumisharjutus :D Igatahes, mulle hakkas see räigelt meeldima.. Siis ma mõtlesin, et kui ma nüüd kunagi 8.mail Hispaaniasse lähen, siis võiksid inimesed mulle kirjutada.. See oleks nii armas ja mul tekiks palju kodusem tunne.. Et siis ükskõik millest kirjutada. Niiet kirjutage mulle, luban, et vastan kõigile kirjadele! :) Ja see HISPAANIA läheneb iga päevaga, üldse lähevad päevad nii kiiresti. Need 6 nädalat Hispaanias tulevad loodetavasti mulle, memmekale, kasuks. Äkki saan ikka hakkama :D KIRJUTAGE MULLE! :D Armastusega, Eleri

Eile sain teada midagi kohutavat...
Siis nägin Sind, Andry, ka unes...
Loodan, et Sa jätsid hüvasti minuga...
Suure Südamega Sõber!

(W)

"Sad are only those who understand”

Ma ei taha, et sellest tuleks kurb sissekanne, aga kahjuks on hetkel meel kurb... Kurb on meel nende pärast, kes jätsid eile oma elu Haapsalus.. Nende pärast, kellel ei olnud mitte midagi teha selleks, et pääseda sellest... See, et ma neist kedagi ei tundnud, ei tähenda, et mul oleks ükskõik. Ei, mul ei ole ükskõik! Tean, et olen liialt hellahingeline ja võtan südamesse asju, mis paljudest teistest suhteliselt mööda lähevad.. Mõeldakse küll, aga see ununeb ka mõne hetke pärast...
Seal ei olnud ju ainult lapsed, keda vanemad ei tahtnud.. Seal olid lapsed, keda vanemad ei suutnud kasvatada kas siis rahalistel või mingitel teistsugustel põhjustel..
Oh ei tea... Sellest elust ei leia mingeid seaduspärasusi.. Kurb on nii.. Kui leiaks mingigi põhjuse, miks miski juhtub, siis oleks märksa kergem asjadega leppida.. Mu mõttemaailm on küll mõneti arusaamatu, aga nii ma mõtlen..

Laual põleb küünal...

Päikene tõuseb ja vaob,
inimene elab ja kaob...

Nobody's perfect!

NoniiNoniiNonii...
Ilusat ja karget sõbrapäeva jätku, kallid sõbrad!!!

Nüüdseks on möödas veebruarikuu kõige kiirem nädalavahetus.

Reede: kooli ei olnud, sellesmõttes oli vaba, aga kauem magada ka ei saanud (olgu, pool tundi kauem kui tavalisel koolipäeval). 8:30 olin juba teatris/rahvamajas. Tiina pani mind kohe tööle - hakkasin rublasid printima. Kõigepealt tuli välja mõelda kuidas saaks seda efektiivselt teha... No ei tulnud välja.. Ja selgus, et olen täielik blondiin, millele ma üldse vastu ei hakka :D
Siis saabus juba Jaak, edasi tulid Renate, Maris, Kätlin, Karle, Sander. Andres juba sõidutas oma isaga Tiinat :D Ja kuskil 11 saime kutsekasse.
I võte: võimlastseen
II võte: sööklastseen
III võte: Lermontovi tunni stseen
IV võte: kaklusstseen WC-s
V võte: Anja ja Kristja trepistseen
VI võte: Anja duššistseen
VII võte: võte kutsekast väljas - Laada Cafes; Anja ja Luciuse stseen
Niiet võttepäev lõppes kella 22ks. Siis ruttu Renatega tema juurde, et jõuaks Indi Ilale.. Ja sinna me siis kohe varsti suundusimegi. Oli libe, aga kohale me jõudsime. Ja OI KUI PÕNEV! No, ma ei liialda, kui nii ütlen! Itsitasin ikka päris palju, võib-olla liialtki :D Aga hea on 18 olla :)
Renate juurde tagasi jõudsime kuskil 3:30... Sundisime, end lippu meisterdama.. Aga see oleks võtnud oma 4 tundi kindlasti, seega ei oleks me sekunditki maganud.. Andestust! See lipp ei olnud mingi suvaline trikoloor, vaid.... Aiai!

Laupäev: äratus, paar võileiba, grimm ja soeng Renate juures ja juba kõmpisingi oma suure kotiga Virulase poole. No kott suutis natuke katki minna :D
I võte: valvuriputka stseen Virulases. Sain oma päevavanust kiluvõileiba süüa.. Nomnomnom...
Sealt edasi läksime jälle kutsekasse.
II võte: aktus - pikk ja väsitav stseen, palju sättimist ja siiberdamist. Külm ka.
III võte: Anja ja Natalja ülikoolistseen, tutvumine Luciusega.
IV võte: lembestseen
V võte: lastekodutoa stseen
VI võte: vist oli siis Laada Cafe jätk. Sinna ma enam ei jõudnud. Mul tegid neli kilu kõhus suguharutantsu.. Seega läksin ära.. Noh, läksin küll tädipoja sünnipäevale...
Koju sain mingi kell 22... Siis vaatasin veel Saagi ka :D

Pühapäev: ärkasin normaalsel ajal. Tegin mannaputru (olgu, emme tegi, sest mul läks piimaga natuke pahasti :D)
Ja siis bussile, oli teine "Tuleviku kroonika" taastusproov... Ja eks see oli ka paras kammajaa... Osadel oli veel enne seda kaltsuka võte. Tiinal on ka raske ja nõuab palju.

Tahaks öelda, et need päevad olid väga väsitavad ja ma ei taha enam kunagi olla rekvisiitor, sest see tähendab/tähendas olla ka dekoraator. Ja nagu oleks meil vähe inimesi näitekas! Põhimõtteliselt nagu vastutaks kõige eest. Valus! Ma oleks tahtnud mitmeid kordi kedagi lüüa või peksta!... Aga siiski, praegu on hea tunne, et esimesed võtted on tehtud :)))

Täna lõpetan "Tõe ja õiguse", homme vastamine. Homme teen ka midagi täiesti uut - lähen verd andma! Ehk siis nõel teravaks ja silme eest mustaks!!!

Hola.
Me llamo Eleri.
Soy Estona.
Vivo en Orutaguse.
Me tengo dieciocho ańos.

Mul ja Andral oli täna esimene hispaania keele tund...
ILUS! Ma tahaks seda juba rakendada.. Mmm.. Granada linnas... Mmm.. Kus võib sooja olla üle 40 kraadi.. Mmmm.. Ja see pole see niiske kuumus, kus higi voolab, see on see teine, kus tunned, et riided lähevad põlema... Või mida iganes :D
Ja siis on siestad.. Ja 2 korda päevas tuleb baaris käia, sest muidu küsitakse: "Mis sul viga on!?!"
Ja Hispaania ei ole enam kaugel... Kõigest paljupalju kilomeetreid (enam ei mäletagi... kas oli 3000 km või 4000 km!?!)...
Aga siiski, jäägem veel Maarjamaa pinnale.
Reedel.. On esimesed võtted. Olen rekvisiitor Renatega.. Ei ole kerge amet! Põen, et midagi jääb puudu/maha/olematuks... Ja siis oleks ju kakapähh!
Reede õhtul Renatega aga Indi Ilale.... JEEEIII!!! Ja ööseks on hotell ka olemas (noh Renate juures:D)
Ja nii jätkub laupäeval (ma mõtlen võtted)... Kui on produktiivsed päevad, siis pühapäeval enam võtteid pole, aga on "Tuleviku kroonika" teine taastusproov.. Seda tahan niii väga!!!

Aga ma lõpetan, sest tuli tudiaeg ;)
Ei, ma ei ole varajane..

Adios.

Renate! says:
sa oled mulle niiiii kallis :)

ARGHHH!!!!! See suurepärane tüdruk on täiega mu südames!!! Totaalselt!

I'm kind of jealous of the life I'm supposedly leading. Zach Braff

It's a wonderful life...
Ehk siis eile oli üks wonderful day...
Kõigepealt üks kaunis 3-kilomeetrine jalutuskäik bussi peale, ilm oli ilus ja soe. Bussis oli Kätu ja Marleeni kaks bändijõmmi :D Kariväravas tuli ka Jane peale, tegi mulle komplimendi, nii NUNSU! Naerda sai juba enne näitekat.
Siis läksime kohvikusse, seal oli väga palju rahvast, kõik meie omad. Kunagi ei ole nii palju inimesi enne kella 11st kohal olnud, aga eks eile oli ka põhjust varem tulla ;)
Jaak tegi suurepärase kingi... Õõõhhh!!! See kingitus on mul ilusti ära peidetud, ootab oma aega (ehk kui saan oma toa:D).
Edasi.. Renate oli loomulikult nii elevil.. Nii hea meel ta pärast :D
Siis saabus Mait Joorits. Ja asusimegi keldrisaali poole teele. Vahetasime riided ja peks võis alata. Olin Renatega paaris, oi kuidas sellele tüdrukule meeldib mind peksta !!! Ei tea kohe kas seda võtta komplimendina või mitte.. :D
Oi kaklesime ja kuulasime seiku näitleja elust. Lõpuks tuli teha üks kombinn. JA LOOMULIKULT OLIN MINA SEE, KES RENATELT ILGELT KOLKI SAI.. Ehk siis tapeti täitsa ära.. :D Slap + Slap + Põlvega näkku + Lõuahaak (aga oli see seda? EI :D) + JUUKSED + Kägistamine... tundub et Renatele see meeldis.. Ja loomulikult MULLE ka!
Kahjuks siis see tore workshop ka lõppes.
Edasi võtsime käsile oma "Ja ne vernus"i... Kuigi jaaaa.. Kõigepealt veetsin ma mingi... 45 minutit Tiina kabinetis ja printisin teksti.. MA EI OLE KUNAGI NII AEGLAST PRINTERIT NÄINUD ! :DJuuubens.. Pärast oli nö "niisama passimist", mida ma ei nimetaks nii, sest etendus peaks olema igaühele võrdse tähtsusega.. Mitte, et ma olen vb mingi 2 korda 2 minutit laval, et ajan asja ära ja siis tõmban uttu.. Tiinal on õigus! Ja siis saabus minu päeva tipphetk.. Isegi mõtlesin, et "jään bussist maha".. Aga ei.. Ja siis.. Oli ilus hetk :D:D
Õhtul vaatasin Saagi..
Täna on kael niii haige :D:D