pühapäev, 22. jaanuar 2012

A Fish Called Wanda

Ma vaatasin eile õhtul maailma kõige ägedamat komöödiat!


"Kala nimega Wanda" on 1988.aasta USA/UK film. Osades John Cleese, Jamie Lee Curtis, Kevin Kline, Michael Palin jt.



Otto: [puts a bag over Archie's head] Hello, Mr. Burglar! Going somewhere? Thought you could rob Mr. Leach, eh? Well, I'm going to teach you a lesson!

[kicks him in the stomach]

Otto: He just happens to be a very good friend of mine!

Archie: Otto! Otto! Otto!

Otto: [comes back with a long-handled pan] And he's going to be very pleased with me to find you here, all tied up and ready for the police!

[knocks Archie out with a pan]

Otto: And don't call me "Otto." To you, I am "Mr..."

[stops, lifts bag, sees it's Archie, screams]

Otto: Oh, my God... Oh... Oh my God. I'm sorry. I'm sorry. I'm sorry.

[pats Archie's face]

Otto: Please, I'm sorry. I'm sorry, I didn't know it was you. How could I know it was you? I mean, how could you expect me to guess? Stupid jerk! I mean, what the fuck were you doing *robbing* your *own house?*

[kicks Archie in the stomach]

Otto: You asshole! You stupid, stiff, pompous, English...!

[screams and recoils]

Otto: I'm sorry! I'm sorry. Uh... uh... yeah. [runs]




Archie: You make me feel free.

Wanda: Free?

Archie: Wanda, do you have any idea what it's like being English? Being so correct all the time, being so stifled by this dread of, of doing the wrong thing, of saying to someone "Are you married?" and hearing "My wife left me this morning," or saying, uh, "Do you have children?" and being told they all burned to death on Wednesday. You see, Wanda, we'll all terrified of embarrassment. That's why we're so... dead. Most of my friends are dead, you know, we have these piles of corpses to dinner. But you're alive, God bless you, and I want to be, I'm so fed up with all this. I want to make love with you, Wanda. I'm a good lover - at least, used to be, back in the early 14th century. Can we go to bed?

Wanda: Yeah.


Otto: [practicing his apology] Oh, I'm so very, very, very ssssssssssss... FUCK YOU!



Archie: I Wendy- I Wanda- I wonder... (No, John Cleese on ka üks andekamaid näitlejaid, keda ma näinud olen... Ma lihtsalt naersin, kui ta ekraanil oli! Tõesti, selline humoooor! Miks ma küll naudin Inglise näitlejaid...?)




Wanda: Archie? Do you speak Italian?

Archie: I am Italian! Sono italiano in spirito. Ma ho sposato una donna che preferisce lavorare in giardino a fare l'amore appassionato. Uno sbaglio grande! But it's such an ugly language. How about... Russian?


Ken: Otto! You owe me a pou-p-pou...


(kõik ülaltoodu pärineb aadressilt www.imdb.com


Kui ma praegu neid tsitaate lugesin, siis ma hakkasin lihtsalt naerma jälle.. No unbe-fuck-alieveable! Sellised "kogemata-filmile-sattumised" on üldjuhul väga head! Seda filmi võiks varsti jälle vaadata ja naerda. TÕSISELT! Praegu ei meenu ühtki igavat kohta, iga stseen oli mingil määral naljakas.. Isegi need, kus väiksed koerad ära tapeti... Jah, see kõlab väga imelikult, aga VAADAKE ja te saate aru... VÕIB-OLLA ! :D


Ja OTTO (Kevin Kline) laulis ühe stseenis "Volareeee, ooo-ooo..." VEEL NALJAKAM!









Ma veendun iga päevaga aina enam selles, et 80ndad oli maailmas hiilgeaeg... Annaksin nii palju, et seda ajastut reaalselt kogeda.. ohjah!

...ALL YOU ZOMBIES HIDE YOUR FACES...






Alustuseks The Hootersi lugu "Johnny B" (1987)



Armastan seda lugu praegu nii väga! Video läks ka nii hinge.
The Hooters on Ameerika rockbänd, täpsemalt Philadelphiast. Bänd sai alguse 1980ndal aastal ning suuremat tuntust hakkasid koguma 80ndate keskpaigas, kui 1985.aastal ilmusid singlid "All You Zombies"(leiate postituse lõpust) ja "And We Danced". 1987.aastal ilmus menuhitt "Johnny B". Aastal 1995 mindi lahku, ent bänd sai uue hoo sisse taas 2001.aastal ja rokivad siiani.


The Hooters 2006



Oooooooo, kui freakin' hea lugu!!! (1985)


Ilmselgelt ma olen praegu neist lummatud..!

reede, 20. jaanuar 2012

Raju torm...

http://www.youtube.com/watch?v=kyyUQFKTS18

Laul, mis mind hullutab viimased kaks päeva... Ja milline mees! Noo tõesti, rõõm on avastada uusi inimesi :D Seega ei saanud ma jätta seda lugu jagamata!

Täna käisin emakeele olümpiaadil. Sellega selline tore lugu, et õpetaja saatis kirja aasta alguses, et kas registreerib mu ära ja ma palusin, et ta teeks seda. Sealt kirjast jäi mulle meelde, et olümpiaad toimub 20.jaanuaril. Nii ma siis olingi kindel, et see sel päeval toimub ja olin eilse hommikuni arvestanud, et täna olen seal. Ja siis põrkasin õpetajaga kokku, uurisin, et mis kell algab ja tema vastas mulle, et see on üldse 21.jaanuaril... Okei, teeme nii siis. Ja täna hommikul oli esimene tund eesti keel ja õpetaja ütleb mulle: "Ups, olümpiaad toimub täna kell 11:00 Rakvere põhikoolis." Okei, teeme ära! Ja nii hüppasingi ma tundmatus kohas vette, kuna eile otsustasin, et uurin ja puurin olümpiaadi jaoks homme (ehk reede) õhtul...
Olümpiaad ise oli põnev. Nagu ikka, üritasin igale poole midagi kirjutada, aga kardan, et inimesed, kes neid kontrollivad, saavad päris kõvasti naerda... :D Aga väga vaba tunne oli, see on peamine!

Kusjuures, täna on 20.jaanuar nagu kõik teavad ja see tähendab ka, et abituriendid, kes teevad riigieksameid kevadel, peavad oma eksamiavaldused ära andma. Minul sai see juba eelmise nädala lõpus antud. Mis ma valisin? Eesti keel loomulikult, inglise keel ilmtingimata ja ... AJALUGU! Mulle tõesti pakub see huvi ja loodan, et saan selle ikka läbi ka...

kolmapäev, 18. jaanuar 2012

Aeg kaob, rõõmud jäävad...

Pean häbita tunnistama, et mu viimane sissekanne blogisse toimus 2011.aasta oktoobris ja see tundub praegu väga mõttetu. Ja häbita seetõttu, et ilmselgelt pean ma seda blogi vaid iseenda jaoks ja noo kui ei olnud midagi, mis mind siia kisuks, siis pole ka vaja häbi tunda.

Tänase päevaga olen kõndinud 11 km. Selle ajaga sai mulle selgeks kui tähtis oli aasta 2011 minu jaoks: minu 2 suurt soovi täitusid... Ja ma tajun seda alles praegu!
Esimene oluline soov oli käia ära Hispaanias. Ma isegi ei tea, kui kaua ma sellest unistanud olin... Ja siis aastal 2011 sai see TEHTUD!!! Ja veel täiega! See aeg oli nii võimas ja ma ei unusta seda mitte kunagi!
Teine suuuuuuuur soov oli käia kontsertil, kus esineb/esinevad staarid 80ndatest. Ja siis sadas sülle RETROFEST! Ma nägin kahe päevaga selliseid staare 80ndatest, kelledest eestlased 80ndate lõpus ainult unistasid... IMELINE KOGEMUS!

2012.aasta alguses andsin ma endale nii palju lubadusi... ÕNNEKS ei mäleta ma enam pooli! Saan aga uhkelt öelda, et olen juba 3 korda käinud doonorina verd loovutamas ning sain ka viimane kord doonori kaardi ja väikse rinnamärgi vms. Mina pean doonorlust väga oluliseks, sest mitte kunagi ei tea ju millal endal abi vaja läheb ning ise panustades oma tulevikku võin ma naiivselt uskuda, et need heateod ei maksa kätte!

2012 on ka muutuste aasta. Üks etapp taas lõppeb, üks peatükk raamatust saab läbi. Need 3 aastat Rakvere ametikoolis on läinud kui linnutiivul ja inimesed teadvustavad seda enesele alles lõpusirgel. Kohati on kurb, et see peatükk lõppeb, aga loodetavasti algab uus peatükk, mis kestab ka nii mõnegi aasta ja viib tähtede poole. Samas mõelda, et umbes 75 %-lise tõenäosusega ma sügisest enam kodus nii palju ei ole.. Et see kõik turvaline, mis mu ümber on olnud üle 19 aasta, tuleb selja taha jätta ja luua turvalisus ise. Mina küll ei tea, kuidas ma iseendaga hakkama hakkan saama...

Aga mu issil on täna sünnipäev... PALJU ÕNNE, KALLIS ISSI!!!! :)