Not so new

Hommikul ja lõunal

Ja saingi käidud juuksuris!!! Soovitan soojalt Belle Stuudiot Rakveres! Väga tore juuksur oli! 

Kui mul varem oli mõtteis lasta mingi huvitav lõikus teha, siis hommikul otsustasin, et tahan ikka pigem tavalist lõikust.. Küll neid soengulõikusi jõuab ka teha. Aga jah, ma ei ole enam kahupea :D Nii naljakas on peeglisse vaadata ja juukseid katsuda.. Nii siledad ja justkui oleks terved :D Enne oli ikka väga jube! Kaugelt tundus küll, et oleks justkui kohevad ja ilusad, aga lähemalt vaadates oli näha, kui katkised need otsad on.. Ja juuste pikkus polnud ka juba mitu kuud muutunud, kuna juuksed kasvasid küll, aga sama kiiresti ka murdusid otsast.. Nüüd loodan, et saan oma kunagise pikkuse tagasi, siis oli ikka ilus. 

Pääääris kenad olid veidi enam kui 2 aastat tagasi.. TARTU FESTIVAL!

Ehk siis mingit ratsionaalset muutust ei toimunud, kõik läks nii nagu minema pidi!

Ka doonor on riigikaitsja!

Alustuseks mainin lihtsalt ära, et sain eile endale isikliku tuttuue digivormi! Ja see istub seljas nii hästi (no minu mõõtude järgi) ja näeb välja veel parem! Ehk siis sain suvevormi (jakk, püksid, müts), talvevormi (paks jope, paksud püksid, mõnus müts), vihmaülikonna (jakk ja püksid), kummikud, kindad, sooja pesu pluusi. Vist kõik.. Aga nii ilusad.. Ulme, kuidas meeldivad! Nüüd siis on mul täiesti enda vormiriietus, enne pidin ema omaga läbi ajama. Ainus miinus on see, et pean hakkama uuesti embleeme ja asju õmblema... Damn !

Pildil ei jäänud kõige parem :(

Aga selle blogipostituse peateemaks on doonorlus. 

KÄISIN TÄNA TAAS VERD ANDMAS JA SEEKORD ÕNNESTUNULT! Tegemist oli minu kuuenda katsega verd anda, neist õnnestunud on neli. Seekord käisin koos Helinaga, mõlemad saime ilusti anda (mu hemoglobiinitase oli 133, ma olin ikka päris õnnelik, kui võrrelda sellega, et eelmisel korral oli see 115...) 

Mulle öeldi, et ma peaksin arvatavasti pooleaastaste vahedega verd andmas käima, sest mu hemoglobiin ei suuda tõusta lühema ajaga ilmselt.. Et siis see aasta ma enam ei saa verd andma minna. 

Aga see rõõm, mis minust vallandus pärast seda, kui olin doonoritelgist väljunud. No see oli ikka päris pirakas! Kahel viimasel korral, kui mind tagasi saadeti, valdas mind tunne nagu oleksin ma jätnud kedagi aitamata.. Ma tean, et mu enda tervis on kõige olulisem, aga ikkagi oli nagu süütunne sees. Sel ajal oli ka eksamiperiood ja olin praktikal, kõik see võis rolli mängida ja ilmselt mängiski... Aga nüüd olen taas andnud endast kõik, et kedagi aidata.

Mulle on kogunenud juba päris toredaid asju doonoripäevadelt. Olen seisukohal, et ei võta sealt midagi söödavat nii kaua, kui seal on veel midagi sellist, mida mul pole ja mis saaks jääda mälestuseks. Niimoodi mul ongi juba doonori sokid, kindad, kruus ja nüüd mingisugune karbike, kus on see piparmündilehed ehk siis saan teed! Nomnom!

Mina innustan inimesi verd loovutama! See on kasulik nii teie füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, niiet kui verd kannatate, siis andke aga tuld!

See doonoritelgi süsteem Rakveres on väga vinge! Hoopis teine tera!

Ja oi, ennäe imet! taamalt tuleb Andra! :D

Suht "keep smiling" naeratus.. Aga tegelt olin siiralt õnnelik! :D

See on siis see karp, millele ma ei oska õiget nimetust anda...

Mmm, piparmünt.. Peaks vist teed minema tegema...

Noh, lisaks olid veel paar ettevõtet vms, kes jagasid nänni doonoritele :D Hea huulepalsam on kusjuures!

Ära karda aidata!

Tallinn

Reede pärastlõunal startisime Helinaga (jah, just, Helinaga, olen temaga palju aega koos veetnud ja veedan veel) Tallinna poole.. Eesmärgiks oli ära käia Panoraamis Retrodiskol ning järgmisel päeval meremuuseumis ja teletornis.. Kõik see sai ka tehtud.

Ootused olid kõrged, kuid tuli väga pettuda!

Jõudsime kolme ajal Tallinna, Jüri võttis meid ilusti vastu ja liikusime ta korterisse.. Või noh, ta isale kuuluvasse.. A no who cares kelle oma? :D Igatahes ääretult ilus ja hubane korter kesklinnas... Siis olime seal toredad, näitasime Jürile oma karaokevideosid.... Jah... Jube :D Siis läksime Selverisse, ostsime söögimaterjali ja läksime tagasi, et süüa teha.. Suht prood olime :D

Oi kui nomnomnom oli!

Siis vist seedisime.. kammisime...mängisime kaarte (eesel, turakas)... hakkasime sättima... 

See pilt tõestab, et mu alateadvus üritas mulle selgeks teha, et feil pidu on tulemas :D

Mingi hetk mängisime pokkerit ka :D Jüri kaotas täiegaaaa :D

Awwwwiiiii....

Minu alati truu kaaslane.. Ma ei kujutaks ettegi elu ilma temata!

Ready to D.I.S.C.O.

Ja kuskil üheteistkümne ajal hakkasime Panoraami liikuma, leidsime ilusti üles (mitte nagu esimesel korral...) 

Noo, me olime vist peaaegu esimesed.. Alguses oli muusika isegi hea, saime Helinaga kehad kuumaks (või siis ainult mina, sest juba teise laulu ajal hädaldasin ma, et mul on niii palav... :D)

Kõik oli justkui kena, aga tegelt pööras see pidu suht kehvaks.. DJ ei saanud vist aru, et tegemist oli retrodiskoga, 80ndad ja 90ndad.. Lasi oma Nossat mingi 4 korda selle aja jooksul kui seal olime ja veel nii mõndagi tänapäeva hitti... Läksin siis lõpuks küsima, et kuhu retro kadus. Selle peale vastati, et kohe tuleb, kõike vaheldumisi.. Et nagu, kas mina sain valesti aru millestki või milles oli asi!?!?!? Lisaks oli Helinal ka tuju nulli viidud... Ja nii ma siis suht seal üksinda tantsin meist kolmest.. Ja mulgi kadus vahepeal isu ära.. Niiiet ma ei saanud rahuldatud oma tantsuvajadust :( Kolme ajal juba liikusime minema.. Panoraamist välja sain, siis ei suutnud enam oma kingadel kõndida :D Võtsin ära ja lasin sukapükstes läbi Tallinna korterini... Noo see mul juba ju harjumuseks saanud (meenub Retrolegend)... 

Korteris nõudsin veel teed ka :D Ja saigi lõpuks tuttu.. või peaaegu :D Saatsin emale öösel kell 4 messi, et mis ajal nad hommikul stardivad kodus Tallinnasse.. Ta vastaski kohe :D :D Et siis kell 9... Panime kella 10ks äratuse.. Ja hetk pärast seda kui mu äratus hommikul helises, helises ka telefon ja ema ütles, et nad Maardus, kust nad meid peale võtavad.. Me pole ilmselt kunagi nii kiiresti ennast liigutanud Helinaga... Asjad toppisime kotti lihtsalt ja kuidagi riidesse :D:D Jüri oli nagu mingi lebomeees, istus ja jõi piima nah :D Meil oli nii kiire, aga temal tundus aega kapaga olema!

Ehk siis oligi käes laupäev, kuskil 10.15 võeti meid kolme Rahvusringhäälingu eest peale ja meie avastusretk võis alata.. 

Esmalt käisime Meremuuseumis...  (osad pildid on Helina tehtud)

Ja minus enim emotsioone tekitanud eksponaat meremuuseumis:

ESTONIA

Masendav...

Ning nägin ka eemalt ära tolle "Katkenud liin" mälestuspaiga... Tõsiselt kurb!

Katkenud liin... Taken by Helina!

Ja saabki varsti juba 18 aastat...

852 elamata jäänud elu...

Edasi liikusime lennusadamasse.. Ma pean selle tee meelde jätma, sest jaanuarist alates hakkab Jüri mereväes aega teenima ja nagu ma aru sain, siis see toimub kuskil seal kandis.. aga ega ma eriti aru ju ei saanud :D

Kääbus....

Väike pätt!

Tegi lempsis süüa!

Hull poseerimine, hullem kui mina...

Vaatasime kaluuuuu...

Seal käidud, suundusime teletorni. See oli minu päeva oodatuim sihtpunkt. Ma tõesti tahtsin sinna väga minna, sest ma olen juba kord mingi nõukaajast taasiseseisvumisaega mineku huviline! Oleksin tahtnud rohkem aega, et tutvuda kirjutistega, mis olid ootekoridoris. No seal, kus pidid seisma ja lifti ootama.. Aga väga pettuma ei pidanudki! Vaade oli vaimustav ja seltskond oli super.. Mis sa hing veel ihkad?

Familia!

NuNu!

Aga talle meeldis vist :D

Kena maja see U-kujuline

Vaadake kui palju metsa Eestis on ja ärge vinguge!

Tallinn

170m tühjust

Kahupea!

Kõige toredam on see, et me valisime pildistamiseks akna, kus taga istus seltskond.. Ülejäänud kohvik oli põhimõtteliselt tühi...

Reisile sinuga, 1995

Helina üllatab mind oma miimikaga!!! :D

Mingid tulnukad!

Turistipilt

Noo see on nii südamelähedane, kuigi mind polnudki siis veel!

Võimas!

Pärast seda läksime Ülemistesse, mina, Helina ja Jüri läksime mäkki.. EI, neid pilte te EI NÄE!  :D :D Sõime.. Siis Jüri lahkus.. Meie sõime Helinaga veel jäätist ja varsti lahkusime ka meie Tallinnast.. Tagasiteel sõitis meie kõrval mingi BMW, kus oli vist 2 kutti sees.. Igatahes need pakkusid meile väga nalja.. See oli taaskord selline koomika, millest kirjeldades aru ei saaks :D

Igatahes olin ma nende 25 tunniga, mis ma Tallinnas veetsin ääretult rahul, kuigi nihu läks ka nii mõndagi, aga see ei ole see, mis mind kummitama jääks! Ma sain superinimestega aega veeta ja see ongi peamine! 

Järgmise korrani, mu armsad!