Cause You Are Young...

C.C.Catch Retrofestil ja plaat, mis ei ole minu oma

Ma olen tõsiselt õnnelik inimene! Esiteks jõudsin ma edukalt näiteka laagrist koju (noh, vahepeal oli kahtlusi selles, kas ma üldse kuhugi enam naasen, aga sellest hiljem täpsemalt) ja teiseks - MEIE VIDEO VÕITIS TOLLE KONKURSI!!!
Nagu ma vist isegi olen varem blogitanud, siis minu korraldatud 80ndate stiilipeol tegime me pliksidega ka sünnipäeva õnnitlusvideo Caroline Catharine Müller'le e. C.C.Catch'le... Ta sünnipäev oli juba 29. juulil ja mina postitasin video mõned päevad varem. Igal juhul... Minu video ostutus tema lemmikuks!!! Eelmisel nädalavahetusel suhtlesin ta vennaga, kes ütles mulle, et C.C. otsustab nüüd ära. Ja hoidis mulle pöidlaid! Sellepärast pidin ma ka läpaka laagrisse kaasa võtma, et olla uudistega kursis. Esimesed päevad möödusid laagris rahulikult, ent siis jõudis kätte neljapäev. Võtsin kotist läpaka, istusin pingile, otsisin netti ja avasin Facebook'i. Teateid oli piisavalt ning kui avasin "notifications" nupukese, siis seisis seal lause: "Caroline Müller commented on your link." Oh, kuidas tuli närv sisse, aga ma ei oodanud üldse kaua, vaid klõpsasin kohe sellele!
Ja siis see avanes ning lugesin järgmist kommentaari:

"DEAR ELERI,

CONGRATULATIONS!!!!
YOU ARE THE WINNER !!!!

YOU ARE THE LUCKY ONE THAT WILL RECEIVE A PERSONAL VIDEO MESSAGE.

LOTS OF LOVE,

CC"

OMG!!! Te ei suuda ette kujutaga minu emotsioone! Ma viskasin (olgu, panin) läpaka pingile ja hakkasin ringiratast jooksma õue peal kisendades ja nuttes-naerdes! Ma olin lihtsalt niii õnnelik! MU RÕÕM OLI PIIRITU! Teised vaatasin mind küll imelikult, aga seletasin neile kuidagi asja ära ja mulle vähemalt tundus, et neil oli hea meel minu pärast. No tõesti, minul küll oli minu pärast hea meel!

Mu päev oli nii kordaläinud! Ainult et ma ei leidnud õigeid sõnu, kuidas C.C.'d tänada... Nö auhinna kohta nii palju, et see saab olema mingisugune videovastus mulle ja Modern Catch'le (see on ta venna nimetus seltskonnale, kes videos olid). See ei ole reaalne! Aga unistused võivad tõeks saada... Nii palju siis sellest. Olen nüüd taas ootusärevuses, kuna soovin seda juba nii väga näha... + saan ma ka temalt uue CD, aga selle saavad ka kõik teised, kes soovisid talle õnne läbi video. Ainult ma ei tea, kas see on album või singel, kardan, et singel, aga seal ta autogramm kaaaa! Oh seda rõõmu!

Nüüd siis väheke linnanoorte laagrist. Laager toimus siis seekord Toolsel, seal on üks koht nagu Toolse laager (muide, Kaire on seal asja vedaja, see oli üllatuseks) ajavahemikus 15-20.august. Osalesid Kätu, Triinu, Laura, Liisa-Mai, Maris, mina, Tiina ja Raho.

Esmaspäev oligi lebo päev, sest jõudsime kohale pärast lõunat. Õhtul sai juba süüa ka ja nautlesime niisama. Käisime ka mere ääres ja linnuses ära.

Teisipäeval algas siis töö. Ajakava oli nii jaotatud, et hommiku- ja lõunasöögi vahepealsel ajal tegeleb meiega Raho (tantsutab ja akrobaatitseb) ning pärast lõunasööki algab aeg lavastusega tegeleda.

Rahoga oli vinge, ta on nii äge. Tegime hundirattaid (mis ajasid mind esimesel päeval nii vihaseks, sest ma enam ei oska neid! eriti sp, et kunagi ma ju oskasin hästi!) ja no, ma ikka sain nad peaaegu endiseks, ainult jalad kõverad veel natuke... Siis seisime veel õla peal, tegime Maddox'it ja palju muud! Põnev!

Lavastustega tulid välja Kätu ja Triinu ("Sööbik ja Pisik" - sain neid nii palju aidata, et juhatasin triolaga etenduse sisse ja lõpetasin ka, vahepeal pesin 3 hambaharjaga üht suurt hammast, samal ajal triolaga heli tehes. ja isegi laulda sain lavakujunduse TAGA! naljakas oli.), Liisa-Mai (katkend Tuglase novellist "Hingemaa" - Lauraga mängisime nö mehi.. oi kui lõbusad proovid olid!! mõtlesime juba, et teeme paroodia :D aga oluline on see, et Tiina kiitis Liisa-Maid hea lavastuse eest.) ning Maris (omalooming "Liiga vara" - fakkk, kui hea mõte tegelikult!!! monoloogid. ja ma ei taha sellest pikalt rääkida, igatahes väga hingeminev! kõik said osa, Triinu ei tahtnud isiklikel põhjustel, Kätul oli muusikuosa, mängis "Tears in Heaven", mis sobis nii hästi sellesse! loodan, et Maris tegeleb sellega edasi ja jätab mulle võimaluse seal kaasa lüüa.).

Reede õhtul siis esitasime neid, oli kena õhtu, pärast arutasime nende üle.

Üldiselt olid õhtud naerused! Väga haigelt palju naersime.

Ahjaa, see kahtlus, et ehk ma ei jõuagi sealt tagasi... Asi selles, et Kätu on meil väike "maisilaps" (mingi vana õudukas). Ja siis ta ähvardas mind kogu aeg, et ma järgmist päeva ei näe... Asi lõppes sellega, et neljapäeva õhtul. kui kämpasse läksime, siis ta muutus psühhoks... Kustutasime tule ära ja hakkasime lobisema Triinuga, aga Kätu oli vait.. TÄIESTI! Me täiega irnusime ja mölisesime, aga ta ei teinud väljagi, see oli creepy... Igal juhul, mingi pool tundi kindlasti laterdasime ja siis otsustasime magama jääda... Möödus kuskil 10 minutit vaikust, ma olin juba une piiril, kui keegi mu varbast kinni haaras! Arghhhh, kui õudne. Ma ei hakanud karjuma, hoopistükkis ütlesin paaniliselt kiiresti midagi sellist :"Kätu, oled see sina. Ütle, et see oled sina! blablabla"... TA OLI IKKA VAIT! Uimerdas oma voodisse tagasi, nagu ei oleks midagi juhtunud.... Triinul hakkas eriti jube... Õõõõõh!!! See oli väga õudne!!!

Aga jah, me ise ehmatasime teise kämpa rahvast täiega, Maris oli nii naljakas, kui ehmus :D

Rahot üritasime ehmatada, feilisime, tema ehmatas hoopis meid.

Alias oli meie meelispala, sellised sõnad tulid... + Jüri-Mari kaardimäng ja legend Toolse linnuses nutvast naisest...

Oh, seda kõike oli nii palju ja see oli nii tore, et kohe väga kurb on... Mul algab ju viimane aasta näitekas :( Aga ma ei jäta neid! Ma hakkan neil külas käima nii palju kui võimalik! Nad on justkui teine pere...

Natuke parem pilt minu kullakallist Joy'st!