Praegu vaatan mingit saksa seepi. Tegelikult, ega ikka ei vaata ka, mängib mulle taustaks. Ja mida ma kuulen, vahepeal ka näen? Kõik musitavad ja suudlevad ja kallistavad ja enamjaolt on ka õnnelikud... Ja ma avastasin, et ma vihkan seda seebimaailma :D
Kõik on lõppedes ju nii ilus ja need, kes tahavad koos olla, on ka seda lõpuks. Küll käivad läbi mingid mõrrad ja bandiidid, aga ikkagi saavad lõpuks kokku need, kes peavad saama ja pahalised saavad surma või lõpetavad kongis.. Kunagi ei juhtu nii, et hea osaline saab kokku halvaga (noo, see seebikas Ruby oli erand, kuna oli täiesti teistsugune. Peaosaline oligi ilge bitch).
Päris elu võiks ka ju sarnane olla... Loomulikult mitte selline, et mingi paha mõrra pärast pead kõigepealt 10 aastat oma elust raiskama ja alles siis saad õnnelikuks. Aga lihtsalt. Armastus võiks kesta :D Mitte, et tuleb ja läheb siis kui ise tahab.
Ega ma rohkem lisada ei tahtnudki :D Aga jah, seebikad on nii feigid, aga ma vaatan neid ikkagi :D Kuigi kohati on päris raske vaadata :D
Et siis.. Kuidas kellelegi, aga teen pisipisi statistika oma hullust töönädalast.
Algus: 22.oktoober kell 19.00
Lõpp: 29.oktoober kell 19.00
Ühes seitsmepäevases nädalas on 168 tundi. Mõnikord võiks nädalas veidi rohkem päevi olla.
Selle ühe nädala jooksul tegin ma tööl 4 vahetust ära. Rohkem poleks lihtsalt võimalik olnud, kui siis ainult nii, et oleksingi seal elanud ja praegu hullem zombie kui ma hetkel olen (mu lauseehitusest jms on aru saada, et ma pole väga välja puhanud :D)
Igatahes... Nende 168 tunni sees veetsin ma tööl 96 tundi. Ja seda on veidi enam kui pool nädalamahust.
See tähendab, et mul jäi järgi 72 tundi ehk 3 ööpäeva. Sellest ajast magasin ma kodus ca 40 tundi. Pidi ju kuidagi magama ennast kaineks, kui tööl sai vaevu iga vahetus 4 tundi magada... Seega jäi mul järgi 32 tundi asjalik olemiseks. Ärge muretsege, ma polnud asjalik :D Ainus asjalik asi oli ehk autosõit, mis võttis 1,5 tundi... + emmega paar korda sõitmist (Tapale ja Tapalt koju - ca 1 tund; Rakvere kesklinna, Põhjakas, koju tagasi - ca 45 minutit sõitu). Järele jäi veidi alla 30 tunni... Noh, oleks ju võinud asjalik kah olla, aga ei jaksanud :D Tegelikult päris põnev. Ma arvasin, et ma olen surnud neljanda vahetuse lõpuks, aga ma ei ütleks küll, et ma nüüd eriliselt rohkem väsinud oleks kui muidu.. Eks muidugi hakkasid silmad juba töö juures märku andma, et tahaks magada.. Keegi oleks justkui reaalselt mulle liiva silma visanud.. Täpselt selline tunne oli vahepeal. Aga üldiselt on tööl hea, inimesed teevad ümberringi nalja ja nii on hea muule ka mõelda. Pluss lahendan ma töö juures liiklusteste... Täna lahendasin ära 32 testi ehk pooled testid, mis üldse selles testidevihikus on. Mitte, et need hästi oleks läinud :D 3 testi vist sain maksimumpunktidele :D
Oh, nüüd on kerge vahe tööst.. Ehk siis see kuu ma rohkem tööle ei lähe!! Jibidijee! Ja tegelt tahaks juba palgalipikut.. Ja homme hommikul on mul kell 10 juba sõit.. Et noh, oleks normaalne ennast homme välja magada, aga ei! Tuleb kell 8 juba ärgata, et sõitma minna. Ehk siis.. Täna kukun pärast meeleheitel koduperenaisi.. Neid ma pole ka juba 2 nädalat näinud.. Ja üldse, 2 nädalat tagasi umbestäpselt samal ajal olin ma nutuäärel, mõnekümne minuti pärast aga lahistasin nutta nagu ealeski varem...
Laupäeval saan sõita Tartusse ja sealt tagasi... Et siis hoidke eest! Üldiselt toimub mul sõidus taandareng, vähemalt meie autoga, sest nooo MOOTOR ON LIIGA NÕRK SELLE KERE JAOKS!!!:D:D:D Ja siis minu jalad ei tööta piisavalt hästi gaasi ja siduri vahepeal... :D Aga noh, täna õhtul kui emme Huljale mulle vastu tuli, siis lasi mul koju sõita.. Ei surnudki kordagi välja see auto.. Pühapäeva hommikul enne viaduktile sõitu suretasin auto oma 8 korda kindlasti välja kui mitte rohkem.. Ma juba kujutan ette, kuidas tagumiste autode juhid kirusid ja vandusid.. Oleks paar korda veel suretanud, siis oleks ilmselt molli ka saanud kelleltki :D
Aga ma lõpetan.. Mu kergest statistikast sai kiirülevaade.. Aga mis teha.. Juhtus nii :D Just sayin' - ma lähen tööle alles laupäeva õhtul!
Ma istun tööl.. ja valvan.. ja tiksun.. ja suu ei matsu...
Asi on nii, et hetkel on mul oma töötsükli kolmas vahetus käsil.. Tööl on jäänud olla veel ca 19h. Siis saab hakata kodu poole liikuma.. Selles kuus on mul jäänud tööl olla veel 24h + 19h. Ehk siis üks vahetus veel, mis saab alguse sel pühapäeval. Seega koosneb mu töötsükkel hetkel neljast hullust vahetusest. Miks hullust? Sest ma tulin tööle ja olin 24h, siis oli 24h vahe, siis tööle - 24h, siis vahe 24h, siis tööle - 24h, siis vahe ja siis tööle - 24h.. Ja siis kuni 3.novembrini ei pea oma nägu siia näitama.. Loodetavasti!
Aga tänu kuu lõpu viimasele lisavahetusele tulebki mul see kuu 8 vahetust, seega tuleb ka töötasunumber veidi kõrgem kui varem. Ja mis saab olla parem kui kena palk? Ega ei kurdagi, aga lihtsalt raha pole kuhugi panna (jaaa-jaaa, loll Eleri, raha pole kuhugi panna!! WTF!?!?!?!).. Lihtsalt.. Enam pole Läänemaale ja üldse Eesti peale asja, seega jääb ka bussipileti raha järgi.. Eks siis hakkan miljonäriks..
Aga hea on see, et töö võtab palju aega hetkel. Tööl olles ei saa ju igasuguste asjade peale mõelda, nii positiivne.. Aga kui aus olla, siis see töö, mida ma teen, ei vii küll mõtteid kuhugi eemale. Öeldakse ju kui on raske aeg, et töö viib mõtted eemale.. Noo see töö on vastupidine, see toob need kehvad mõtted just pähe.. Aga noh, see töö ka ju connected minu viimase aja probleemidega.. Poleks olnud VEKi, poleks praegu ka probleeme.. Aga ei vingu noh!
Eks ma topin oma raha autokooli.. Ja üldse.. Mul on kerge plaan... Kui ikka load tulevad ja mu töökoht veel uuel aastal säilib, siis muretsen endale auto ka.. Rikkur nagu ma olen... Aga kui peaks juhtuma see kõige hullem ja mu töökoht kaotatakse.. Noo siis on jama majas.. Ma küll ei kujuta enam ette, et ma peaksin kaheksast viieni tööl käima.. IGA ARGIPÄEV! Noo, mõeldamatu!! Nii hea on ju pea igal hommikul kümneni magada.. Ainult need ööd, mis tööl olen, jäävad lühikeseks.. Aga vähemalt mõne tunni ikka saab und. Aga siis? Siis ma peaksin juba õhtul kell 10 magama minema, et hommikul üles saada.. Samas, kui saaks selle sisse harjutatud, siis poleks võib-olla nii hull.. Sest elu mul nagunii pole ju. Aga ikkagi, see töökoht siin võiks ikka veel nii aastakese säilida.. Siis vaataks edasi... Praegu on küll suht mugav siin.
Oli mul veel midagi öelda?
Praegu tegin just oma kergelt olematu margi korrapidaja ees maha.. Aga õnneks mütsi alt paistsid blondid kiharad, seega ta andestas mulle.. Siin saab ikka ohtralt nalja ka.. Aga vahel peab seda ise tegema.. Eelistan seda, kui teised teevad.
Ja see F**ING lumi....PALUN MINE ÄRA!!! TAHAN AUTOGA SÕITA VEEL KUU AEGA ILMA LUMETA, SIIS VÕID MAHA TULLA JA JÄÄDAGI! AGA HETKEL OLEN VEEL LIIALT KOBA, ET SEDA LUND TALUDA AUTOROOLIS. AITÄH!
Viimases sõidutunnis sõitsin läbi kõik 16 Rakvere ringristmikku.. Ja fakt on see, et mida rohkem ma sõidan, seda hullemaks ma muutun. Aga mul tuleb olla vaid enesekindlam, sest kui juhtun enesekindlam olema, siis on kohe ka tulemus teine.. Olen seda tajunud juba.
When we first talked to each other I knew we would always be friends. Our friendship has kept on growing And I'll be here for you to the end.
You listen when I have a problem And help dry the tears from my face. You take away my sorrow And put happiness in its place.
We can't forget the fun we've had Laughing 'til our faces turn blue. Talking of things only we find funny People think we're insane-If they only knew!
I guess this is my way of saying thanks For catching me when I fall. Thanks once again for being such a good friend And being here with me through it all.
Ehk siis... Ma tahaksin südamest tänada inimest, kes on mu kõrval olnud juba mõnda aega. Ta liitus minu sõprade listiga erakas ja on seal siiani. Koolis sai meil nalja, siis me pea aasta ei suhelnud kuid nüüd oleme suhelnud iga päev, hoiame teineteist oma eludega kursis ning naudime oma kvaliteetaega, kui saame taas koos laulda ja tantsida. Tüdruk, kes õpib füüsikat (asi, mida mina ei ole kunagi mõistnud ja mida ma ka kahjuks mõistma ei hakka), kes on pikk ja üliilus ning tark! Tüdruk, kes on terve selle nädala minu kõrval olnud sellest hoolimata, et ta on Tartus. Jah, ta oli Tartus, aga hoidis mind reaalsuses. Ma olin nii mõnigi kord tema peale kuri sellel ajal, aga praegu ma mõistan, et tema nägi kõike selgelt, minul olid klapid peas ja ma ei tahtnud näha seda, mis teeb kõige rohkem haiget. Kuid sellest hoolimata, et ma mõned korrad nähvasin ja lihtsalt ära kadusin, oli ta minu jaoks ikkagi olemas siis, kui ma tagasi tulin.. Kuigi tal on oma elu ja kool ning ta peab õppima palju, leidis ta esmaspäeva õhtul aja, et minu hüsteeriline kõne vastu võtta ja kuulata minu nutusegust juttu sellest, kuidas mind kohe maha jäetakse..
Ta on tüdruk, kes hoolib minust nii palju, et ei pidanud paljuks mu emaga rääkida sellest, kuidas ta muretseb mu pärast. Tõsiselt, selliseid sõpru saab olla ainult üks ja ma olen ilmselt selle ühe leidnud, niiet ma ei lase temast lahti.
Lisaks sellele:
A mother understands what a child does not say...
Aitäh ka mu kallile emmele, kellega ma olen nüüd kordi lähedasemaks saanud.. Ehk siis: ei ole halba ilma heata!
Ma pean seda kirjutama.. Ehk teeb see kõik lihtsamaks.. kuigi ma kardan, et mitte..
Ma olen alati mõelnud, et kuidas saavad inimesed olla nii murtud ja lootusetud, kui nad on kellestki lahku läinud. Ja nüüd ma kahjuks saan neist aru. OI KUIDAS SAAN!!
Te pole kohustatud edasi lugema, see on pigem selleks, et ma saaksin üle millestki, mis on nii valus...
They say that if you love someone you should let them go, but they never say what to do when they
don't come back.
Paar viimast kuud olin ma justkui pilvedes.. Kõik mu ümber tundus nii hea ja maagiline, ma ei arvanud kunagi, et see nii kiiresti otsa võib saada..
Ma leidsin Jüri.. Ma ei tea, kas leidma on õige sõna.. Pigem leitakse kadumaläinud mänguasju ja hüljatud loomi.. Aga mina siiski leidsin Jüri.. Või tegelikult.. Tema leidis minu.. Nii väitsin ma endale.. Aga ma ei hakka valetama - ilmselt olid tema tunded minu vastu alguses tugevamad kui minu tunded tema vastu.. Ent see mis ikka loeb on see, kelle tunded olid lõpus tugevamad.. Ja ma ei taha olla mingi egomaniakk ega midagi, aga ma olen 100% kindel, et minu tunded olid 1 0000 0 000 0 00 00 0 0 00 korda tugevamad!!!
Kõik sai alguse Kirnast.. Seal aset leidnud valvuri erialakursusel.. Oleksin ma teadnud, et seal käimine mulle nii rängalt kätte maksab... Ausõna!! Ma oleksin pigem töötu praegu ja elaksin kuskil prügimäel..
Algus oli ilus. Esimestel päevadel oli Jüri vaikne.. Vaatas mind pigem sellise kummalise pilguga.. Et miks sa selline oled??? Aga siis.. Grupitöö käigus saime tsipa rohkem aimu teineteisest.. Järgmisel korral ta juba vaatas, kuidas ma relva kokku panen ja naeris.. Ja sealt see kõik tekkiski.. Mina mõtlen nii.. Järgmisel päeval oli eksam.. Ta oli suhteliselt toetav.. Ja siis oli kojuminek..
Koju jõudes oli mul FBi postkastis kiri kelleltki Jüri Suurelt. Polnud kahtlustki, kes too on.. Kirja sisuks oli: "Sa oled pesuehtne blondiin! :)" Ja me hakkasime suhtlema. Rääkisime palju sel nädalavahetusel.. Järgmisel nädalal Kirnas oli ka suhtlus väga vaba.. Siis sai ta naerda taas mu üle.. Kuidas ma nuiaga maadlesin..
Ühel õhtul aitasime ühel kaasõppuril relva järeleksamiks harjutada.. Olime ise justkui instruktorid.. Pärast seda jäime kahekesi klassiruumi poomist mängima.. Tahvlil erinevate sõnade ja ühendite jms.. Kuni öörahuni.. Siis ühel õhtul käisime koos jooksmas.. Kahekesi.. Ülejäänud õhtutel istusime poole kaheni öösel üleval.. Siis polnud me küll kahekesi, aga meil oli silmside.. Üüratu silmside! Taktikalise laskmise eksamipäeval oli ta minuga koos nii palju kui sai.. Puhastas mu relva.. Kuulasime kahekesi Star FMi.. Tegi mulle camouflage'ga sõjamaalingu, et mul eksamil ikka paremini läheks.. Ja olen ma naiivne või mitte - see aitas!
Ja õhtul oli raske Kirnalt lahkuda...
Siis nägime alles nädal hiljem.. põhilisel eksamipäeval.. Harjutasin tema peale käte rauastamist.. Ja olin õnnelik.. Oi kui õnnelik!!!
"Love can sometimes be magic. But magic can sometimes... just be an illusion."
Ja suhtlesime netis edasi... messid tulid mängu.. Siis tuli ta mulle külla.. Ma ise ka imestasin, et ma kedagi nii kiiresti enda juurde lasen.. Mitte kunagi varem polnud midagi sellist juhtunud.. Ma ju tundsin teda alles kuu aega (jah, selle vähese tundmise juurde tulen hiljem tagasi)... Aga ei, mul ei olnud mingit probleemi vanematele rääkimisega.. Et mingi kutt tuleb minu juurde.. Ja seda ka ööseks...
Ja kohale ta tuligi.. Oi kui palju ilusaid mälestusi on... Hea, et neid ei saa murtud süda ära võtta.. Ja siis juba läks taas... Selle aja jooksul jõudsime arusaamale, et meist peaks nö paar saama.. Ja sai ka.. Oi ilus aeg!
Põhjaka Hessis... Ja mina veel arvasin, et ma meeldin talle sellisena nagu ma olen....
Mees ja loom.. Mis saaks olla armsam?
Järgmine kord kui kohtusime.. Tallinnas. Ta isa korteris.. Ka Helina oli.. Seoses retrodiskoga Panoraamis. Ta nägi vaeva, et sinna saada.. Müüs oma vaehtuse maha, et saaks minuga koos olla.. Vähemalt nii uskusin mina... Kõik oli nii hästi..
Järgmisel päeval läksime juba mina, Jüri ja Helina koos minu perekonnaga meremuuseumit, lennusadamat ja teletorni külastama. Kõik oli ikka nii ilus ja hea.. Nii mitteusutav..
Lennusadamas...
Teletornis...
Mäkis
Järgmine kord.. Mina Ristil. 1.septmeber - Jüri väike õde Marie läks esimesse klassi (südameröövel plika!... nagu ta vendki.. aga heas mõttes!) ja Jüri isa sünnipäeva pidamine. Ehk siis. Lisaks perekonnale tutvusin või nägin ma ka lähedasi perekonnatuttavaid, Jüri parimat sõpra, teisi noori jt. Lisaks sünnipäevale sain nende mõne päeva jooksul avastada Läänemaad, sõita mossega.. Elu oli kui lill!
Järgmine kohtumine oli Bad Boys Blue kontserti ajal.. Saime Tallinnas aega veeta paar päeva.. Iseenesest olid need nukrad päevad, ent ega alati ei saagi kõik olla roosiline.. Aga ta kannatas selle välja.. Või nii ma arvasin..
Pärast seda.. Järgmine kord.. 1.oktoober - Jüri tuli taas minu juurde. Veetsime mõned päevad koos.. Päevad täis usaldust ja ka halbu seiku, ent siiski midagi üliolulist.
Pannkoogimeistrid
Ja nii sõitsin mina juba varahommikul Tallinna poole, et sealt edasi Ristile minna ning sealt suunduda Saaremaa poole.. Saaremaale, kus toimus sel ajal Saaremaa Rally ja kus elavad Jüri vanavanemad.. Ja seal hakkasid ilmnema probleemid.
Lühidalt - mind jäeti maha esmaspäeval, 1 päev pärast seda kui meil täitus 2 kuud (meenutan siin, et Martti, ehk siis mu eks enne Jüri jättis mu maha 1 päev enne seda kui meil oleks täitunud 2 kuud... kas pole mitte huvitav?!?!) Põhjuseks see, et me olevat liiga erinevad inimesed.. Ja mina polnud valmis oma põhiolemust - energilisust ja rõõmsameelsust - vähendama.. Ning meil polevat tulevikku. Vot, praegu tahaks küll siin avalikult kõik v**** saata! Mis kuradi vabandused!??!?! Kas ma tõesti pean kloostrisse nunnaks minema, et kutid mulle enam nii värdjaid vabandusi ei otsiks mahajätmiseks?? Mis teil häda on!??!?! Ma tean, et ma pole mingi iludus, isegi mitte harju keskmine, aga ka mina olen väärt õnne! Ma pole halb inimene... Ja ma ei mõista, miks on nii raske mind armastada...
Ma tean, et ma olen loll, kuna astusin kaks korda ühte ämbrisse (tutvus ja kohe suhtesse) ja ega kaks ilma kolmandata jäägi (samas, Karliga oli ka väga lühike tutvus ja siis väga lühike suhe.. niiet kolm peaks täis olema ju teoreetiliselt!?!?!)... Aga reaalselt!! Ma pole mitte kunagi mitte kellegi vastu midagi sellist tundnud nagu ma tunnen Jüri vastu.. Ja ma tean, et me tundsime teineteist nii vähe aega.. Oleksime võtnud aega rohkem tutvuda, siis ma ehk ei peaks siin nutma silmi peast.. Oleks tema ehk avastanud, et me oleme nö erinevad inimesed ja poleks mina nii fallen in love...
Ma täiesti mõistan, et mulle lähedased inimesed on minu pärast mures.. Ma oleks ka... Aga see, mis praegu toimub.. Ma pean sellega ise hakkama saama.. Ma pean ise ära nutma oma nutmised... Ma pean ennast ise tühjaks karjuma.. Ma pean ise leidma selle aja, et vaadata enesesse ja mõelda, mida ma elult tegelikult tahan...
Ma siiski ei kahetse seda suhet Jüriga.. Jäi see küll kahjuks lühikeseks ja jäid nii paljud plaanid ellu viimata, aga ma sain sellest suhtest nii palju uut... Ja ehk see suhe õpetas mulle viimaks, et õpi inimest tundma enne, kui temaga suhtesse astud.. Ma tõesti loodan, et seda see mulle õpetas! Kuigi.. Ega pole vaja karta - niipea ma ei armu ja suhtesse ei astu!
Niiet kui ma tahan nutta, siis laske mul seda rahus teha.. Ärge sundige mulle oma toetust peale.. Ma küll hindan seda, aga see võtab mul hinge kinni ja ma ei saa hingata.. (seda enam, et ma avastasin, et täiel lahinal nutmine võtab ka hinge kinni..) Niiet jah.. Aitäh, et olemas olete, aga kahjuks vajan ma rohkem aega enesele..
Mina elan seda hetkel läbi, mitte teie..
Mina pean jätma hüvasti millegagi, millega ma ei taha...
Mina pean saama hakkama OMA ELUGA.. Teie ei saa minult seda valu ära võtta, teie ei saa elada minu elu..
Mina sain petetud ilusate sõnadega..
Mina olen loll naiivne blondiin, kes uskus ühe kena pika noormehe ilusaid sõnu..
Mina olin see, kes uskus, et maailmas võib olla ÜKS inimene, kes mind tõeliselt armastab..
Kes kardab, et ma võiksin enesele midagi teha sellepärast... Te eksite rängalt minus! Ma olen hetkel väga nõrk, ent ma olen piisavalt tugev selleks, et sellest kõigest kord üle saada.. Elu on liiga väärtuslik, et seda lõpetada mingi neetud tropi pärast, kes ei suutnud mind hinnata.. Sest väitke mida tahate, ma olen eriline! See ei pruugi kõigile meeldida, see erilisus, aga see on minus ja see jääb minusse.. Ja ma siiralt loodan, et ma kunagi leian selle inimese, kes armastaks mind nii nagu ma seda väärin.. Ja ma olen suhteliselt kindel, et kunagi suudan ma ka Jürile andestada selle..Lihtsalt praegu on liiga palju palutud seda kohe teha... Sest AEG PARANDAB KÕIK HAAVAD!
Üks laul, mis läks mulle meie suhte ajal hinge ja mis nüüd on hea pisarakiskuja..
Ja laul, mis olevat Jüri oma.. Ka pisarakiskuja...
Ma ei saa ja ma ei viitsi pikalt rääkida, aga ma olen ikka väga sisse võetud autoga sõitma õppimisest :D Päris hull lausa! :D Tahaks kogu aeg sõita lihtsalt!!! Kogu aeg vahin liiklusmärke, kuidas teised sõidavad, kuidas ema sõidab, kuidas mina sõidaksin.. ULME!! Ma tahaksin nii palju sõita!!! Ehk siis - ma olen juba kahes sõidutunnis käinud! Ei, siiski neljas... Sest me teeme korraga 2 x 45 min.
REEDE
Esimene sõidutund Kristjaniga (no nagu Helina soovitas teda mulle, soovitan mina teda teistele!!!! Amazing õpetaja!!! karm, aga suudab ehk isegi minusugusele sõidu selgeks teha :D ja ei karju kaa, teeb nalja pigem :D ).
Läksime kooli juurest platsile. Viskas mulle võtmed kätte, et mine autosse.. Eee.... Kuhu ma istun? Tahad platsile sõita? EIIII!!!! :D
Platsil...
Pikk vestlus...
Auto kapotialune.. Seal on 4 vedelikku, vot tak! :D Ja mootor on kaa.. Ja käigukast ka vist.. Ja sidur... Muu pole oluline :D :D Siis vaatasin tulesid kaaa.. Ega ma neil vahet ei teinud väga, siiani ei tee (noh, unustasin natuke ära ka vahepeal...). Siis vaatasin üleüldiselt autot, et oi kui ilus!
Autos sees.. Igasugused nupud ja kangid :D Tuledehoob ja kojameeste hoob.. Sain selgeks, mida kõigepealt teha kui autosse istun :D See vist ei unune nüüd.. Siis Tuleb sättida iste paika, peeglid paika, turvavöö loomulikult peale... Siis võib auto käivitada.. Selle auto puhul tuleb sidur enne alla vajutada, alles siis käivitub.. See on hea selpuhul, kui on lapsed ja neid millegipärast autosse lubatakse mängima (ma küll ei tea, miks peaks lubatama, meie majas küll sellist nalja polnud! said ainult katkiste autode roolis mängida :D).
Noo ja siis edasi noh... Ehk siis esimeses tunnis sain ma kuskil 20-30 minutit reaalselt autot liigutada.. Aga tõusult edasiminek ilma tagasilangemiseta tuli väga kenasti välja.. Mitte sugugi niimoodi nagu emmega raudteeülesõidul, kus pähklid hakkasid lendama :D
Tagasi kooli juurde sõitis ka Kristjan ise.. Ahjaa, käike õppisin ka tundma ILMA KÄIGUKANGILE VAATAMATA!!!! Aga see võtab siiski veel aega :D
KOLMAPÄEV ehk siis täna. (kell on mul praegu 23:57 ehk täna on veel kolmapäev....)
Kristjan sõitis veel kooli juurest platsile.. Platsil enam nalja polnud... Kohtade vahetus, kõik paika sättida enda järgi ja läkski sõiduks. Üks tiir platsil, kerge käikude soojendamine.. Ja siis sõitsimegi juba Lennukisse.. Kuna tegemist on õuealaga, siis EI TOHI SEALT NIISAMA LÄBI SÕITA! Ehk siis peab seal kas korra peatuma või parkima.. Aga mina muidugi sellele ei mõelnud siis, ma olin uhke oma teadmise üle kiiruse asjus :D Aga ARKis kukutatakse sellega läbi.. Salakavalad nad seal...
Okei, ajasime oma asju seal Lennukis ja sealt põrutasime mööda seda uut teed Põhjaka suunas.. Põhjaka poole ei läinud... Läksime hoopis sinna Moonaküla poole.. Ehk siis tiirutasin Moonakülas ja õppisin liiklust.. Põnev.. Paar korda pidi Kristjan ka pidurit katsuma ja rooli keerama :D
Moonakast suundusime läbi sama tee, mis tulime, tagasi.. Ehk siis olime juba seal varjupaiga juures tagasi ja juba ületasin raudteed :D Ise ka ei uskunud... Sealt panime Cash and Carryst mööda, ütles mulle et lähme Raja poe juurde, aga noh jah... ma ei tunnistanud suunda, seega ma ei saanud ka pöörata, tuli otse minna :D Ehk siis olin taas moonakas.. Ja sealt kuidagi sain minema ja tagasi mööda tuttavat teed.. Siis pöörasin sinna Näituse tänavale, möödusin Riina majast, läksin piiritustehase juurest eraka juurde, sealt Maxima tagant foori alla. .Ja foori all sain ka pms hakkama :D Mul võtab see kohalt minek aega :D :D
Siis sealt läksime läbi Kastani puiestee, põhikooli juurest mööda Tartu tänavat kuni Linnuriigini.. Tuiasime linnuriigis.. Seal oli keeruline, sest kehtib parema käe reegel.. Noo olen tuutu natuke :D Linnuriigist läksime mööda seda haigla kõrval olevat tänavat pidi pikalt kuni eeee.... okei, must auk :D A no igatahes olin taas Kastani puiesteel.. Kiirus oli suur, ma ei julge ikka linnas 50ga sõita :D :D Ja siis olingi juba Aqva juures ja lõpuks kooli ees.. Ja ma pidin parkima seal.. JÄIN JOONTE VAHELE ILUSTI! Mission completed!!!
Igatahes olen ma täiega iksaited autoga sõitmisest ja tunnen juba, et kord võib minust asja saada.. Kui vaid inimesed minusse rohkem usuksid... Aga noh.. Mis neist teistest, peaasi, et ma ise usun ja SEDA MA TEENGI JUBA!!! Ma luban, et ma saan load selle aasta numbri sees kätte.. Kui ei saa siis.. Teen teile kõigile, kes te mulle seda meelde tuletate, tee välja :D:D
Praeguseks kõik mu autokooli memuaaridest, aga neid tuleb veel, LUBAN!!! Teen nüüd tööd edasi..
AHJAA!!! NB!! Reedest pühapäevani olen saare pääl ehk Saaremaal... Jüriga!!! Ja Madisega :D Ralli ja Jüri vanaema-vanaisa.. Khuuul! :D
1. Falling in love. 2. Laughing so hard your face hurts. 3. A hot shower. 4. No lines at the supermarket. 5. A special glance. 6. Getting mail. 7. Taking a drive on a pretty road. 8. Hearing your favourite song on the radio. 9. Lying in bed listening to the rain outside. 10. Hot towels fresh out of the dryer. 11. Chocolate milkshake ... (or vanilla ... or strawberry!) 12. A bubble bath. 13. Giggling. 14. A good conversation. 15. The beach 16. Finding a 20-pound note in your coat from last winter. 17. Laughing at yourself. 18. Eye contact with a hot member of the opposite sex. 19. Midnight phone calls that last for hours. 20. Running through sprinklers. 21. Laughing for absolutely no reason at all. 22. Having someone tell you that you're beautiful/good looking. 23. Laughing at an inside joke. 24. Friends. 25. Accidentally overhearing someone say something nice about you. 26. Waking up and realizing you still have a few hours left to sleep. 27. Your first kiss (either the very first or with a new partner). 28. Making new friends or spending time with old ones. 29. Playing with a new puppy. 30. Having someone play with your hair. 31. Sweet dreams. 32. Hot chocolate. 33. Road trips with friends. 34. Swinging on swings. 35. Making eye contact with a cute stranger. 36. Making chocolate chip cookies (and eating them...!). 37. Having your friends send you homemade cookies. 38. Holding hands with someone you care about. 39. Running into an old friend and realizing that some things (good or bad) never change. 40. Watching the expression on someone's face as they open a much-desired present from you. 41. Watching the sunrise. 42. Getting out of bed every morning and being grateful for another beautiful day. 43. Knowing that somebody misses you. 44. Getting a hug from someone you care about deeply. 45. Knowing you've done the right thing, no matter what other people think.
