Siia ei oska midagi kirjutada...

Võtsin täna südame rindu ja helistasin Vadimile... Minu kooli sõidueksam on 29.novembril kell 10:00... Mu käed värisesid pärast kõnet päris pikalt :D Küllap nii mõnigi mõtleb, et mis selles autokoolis nii erilist on, et mida sa põed ja mida sa kirjutad sellest kogu aeg. Aga minu jaoks on see midagi ägedat! Ja minu meelest on palju etem, kui ma kirjutan millestki positiivsest, sest mingit õnnetu armastuse hala olen ma juba piisavalt kaua ajanud. Elus on muudki, kui tropid noormehed ja broken heart. Ja see autokool on ju mind ääretult palju aidanud viimase kuu jooksul, selleta oleks ma tunduvalt õnnetum olnud.

Esmaabi loengud ajasid mind ikka nii naerma täna... Selliseid kilde oli, et jube!

"Näete kallimat.. Olete väga armunud.. Võib anda ka okserefleksi..."

Kui ussid on küljes, siis ilmselt pole enam mõtet elustada..

"Palju sa kaalud?" "Eee.. umbes 64 kg..." "Nii palju!?!?!"

 Leena saatis mulle päeval messi ülisupermegahea uudisega!!! Aga ma ei saa seda veel avaldada.. Tegemist on siis minu muusikameelt rahuldava teatisega ja kohe, kui tohin seda avaldada, seda ma ka teen! Igatahes on soolas midagi head uueks aastaks ja see tegi tuju nii heaks! KUIGI! Ilmselt tuleb mul sinna üksinda minna, kuna Helinat ei julge ma kutsuda, tal ülikool ja muu social life ja kedagi teist mul pole. Eks siis lähen ja hüppan üksi, kui asi toimub... Kuigi see saab naljakas välja nägema, kui üks üksinda segast paneb... :D

Aga aitab vist taaskord.. Homme lähen tööle, olen juba töötegemise ära unustanud :D