Seebikamaailm

Praegu vaatan mingit saksa seepi. Tegelikult, ega ikka ei vaata ka, mängib mulle taustaks. Ja mida ma kuulen, vahepeal ka näen? Kõik musitavad ja suudlevad ja kallistavad ja enamjaolt on ka õnnelikud... Ja ma avastasin, et ma vihkan seda seebimaailma :D

Kõik on lõppedes ju nii ilus ja need, kes tahavad koos olla, on ka seda lõpuks. Küll käivad läbi mingid mõrrad ja bandiidid, aga ikkagi saavad lõpuks kokku need, kes peavad saama ja pahalised saavad surma või lõpetavad kongis.. Kunagi ei juhtu nii, et hea osaline saab kokku halvaga (noo, see seebikas Ruby oli erand, kuna oli täiesti teistsugune. Peaosaline oligi ilge bitch).
Päris elu võiks ka ju sarnane olla... Loomulikult mitte selline, et mingi paha mõrra pärast pead kõigepealt 10 aastat oma elust raiskama ja alles siis saad õnnelikuks. Aga lihtsalt. Armastus võiks kesta :D Mitte, et tuleb ja läheb siis kui ise tahab.

Ega ma rohkem lisada ei tahtnudki :D Aga jah, seebikad on nii feigid, aga ma vaatan neid ikkagi :D Kuigi kohati on päris raske vaadata :D