Meel on terve päeva kurb olnud ja on seda ka veel homme. Tädi Maia surmast saab öösel 3 aastat. Ei oska kohe otsustada, kas pidada tema surma-aastapäevaks tänast või homset, seega pean mõlemat päeva.
Ta oli nii armas tädike. Tal olid nii armsad silmad, ja tema hääl - see kaigub ikka kõrvus nagu tema naergi.
Mina usun, et kui uskuda milleseki, mis pärast surma saab, siis nii ka läheb. Ja mina usun omamoodi. Aga ma loodan kunagi kohtuda nendega, kellega enam elusalt ei kohtu!
Kurbade mõtetega Eleri
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar