Pean häbita tunnistama, et mu viimane sissekanne blogisse toimus 2011.aasta oktoobris ja see tundub praegu väga mõttetu. Ja häbita seetõttu, et ilmselgelt pean ma seda blogi vaid iseenda jaoks ja noo kui ei olnud midagi, mis mind siia kisuks, siis pole ka vaja häbi tunda.
Tänase päevaga olen kõndinud 11 km. Selle ajaga sai mulle selgeks kui tähtis oli aasta 2011 minu jaoks: minu 2 suurt soovi täitusid... Ja ma tajun seda alles praegu!
Esimene oluline soov oli käia ära Hispaanias. Ma isegi ei tea, kui kaua ma sellest unistanud olin... Ja siis aastal 2011 sai see TEHTUD!!! Ja veel täiega! See aeg oli nii võimas ja ma ei unusta seda mitte kunagi!
Teine suuuuuuuur soov oli käia kontsertil, kus esineb/esinevad staarid 80ndatest. Ja siis sadas sülle RETROFEST! Ma nägin kahe päevaga selliseid staare 80ndatest, kelledest eestlased 80ndate lõpus ainult unistasid... IMELINE KOGEMUS!
2012.aasta alguses andsin ma endale nii palju lubadusi... ÕNNEKS ei mäleta ma enam pooli! Saan aga uhkelt öelda, et olen juba 3 korda käinud doonorina verd loovutamas ning sain ka viimane kord doonori kaardi ja väikse rinnamärgi vms. Mina pean doonorlust väga oluliseks, sest mitte kunagi ei tea ju millal endal abi vaja läheb ning ise panustades oma tulevikku võin ma naiivselt uskuda, et need heateod ei maksa kätte!
2012 on ka muutuste aasta. Üks etapp taas lõppeb, üks peatükk raamatust saab läbi. Need 3 aastat Rakvere ametikoolis on läinud kui linnutiivul ja inimesed teadvustavad seda enesele alles lõpusirgel. Kohati on kurb, et see peatükk lõppeb, aga loodetavasti algab uus peatükk, mis kestab ka nii mõnegi aasta ja viib tähtede poole. Samas mõelda, et umbes 75 %-lise tõenäosusega ma sügisest enam kodus nii palju ei ole.. Et see kõik turvaline, mis mu ümber on olnud üle 19 aasta, tuleb selja taha jätta ja luua turvalisus ise. Mina küll ei tea, kuidas ma iseendaga hakkama hakkan saama...
Aga mu issil on täna sünnipäev... PALJU ÕNNE, KALLIS ISSI!!!! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar