Hurt me and you'll understand - I'll never be Maria Magdalena!

Oh seda rõõmu - Star FM hoiab mind nii elus! Laseb muusikat, mida ma armastan!!!

Tegelikult ei saanud ma jätta mainimata, et ma tegin täna üle väga pika aja kodus füüsilist tööd :D Ikka päris mõnusalt, ilmselt on mul nüüd värske õhu mürgistus ja õhtul magan tööl nagu nott. Ma vähemalt loodan, et see aitab unele kaasa, sest ma pean esimesena magama minema :D Olen emme asemel ja seega saan uude pääslasse, jeessss! Aga nii kummaline oli õues - ema saagis mändidel alumisi oksi ära ja mina tassisin need lõkkeplatsile... AGA NOVEMBRI LÕPP ON JU!!!! Lumi peaks maas olema, valge pehme vaip peaks maad katma... Mitte, et ma seda igatseks juba, aga kuidagi naljakas oli sellist tööd teha peaaegu detsembrikuus...

Üldiselt on mul fun olnud.. Niivõrd kuivõrd... Päevad mööduvad rõõmsates toonides, magamajäämine on see kõige kurvem osa päevast... Aga noh, eks kord läheb üle ka see.. Igatahes - laupäeval oli siis tore esmaabiloeng. Sain Annet pumbata ja mul tuli see HÄSTI välja!!! Kirnas õpitu oli hästi meeles!!! Õpetaja isegi kiitis mu pumpamist :D Hingamisega oli see probleem, et mingi lapike oli nuku ja minu suu vahel, seega oli mul raskusi terve tema suu enda suhu saamisega :D Ja naerda sai palju! Esmaabiga on nii, et mida rohkem seda saad kuskil üle korrata, seda parem. Aga põhiline on see, et seda reaalselt vaja ei läheks.. Õnneks saan ma olla üsna kindel, et kui keegi peaks abi vajama, siis ma saaksin anda endast parima, sest teadmiste pagas on üsna hea juba.

Siis tuli töö vahepeale... LEBO! :D

Eile sain autoga sõita, niii heaa!!! Mulle nii meeldib!!! Viadukti juures tegin ühe enda jaoks keerulise manöövri ja sain SUUREPÄRASELT hakkama! Oi kui uhke ma enda üle olin!!! :D Esiteks ei suretanud ma autot välja kohaltminekuga (seda ei juhtunud eile kordagi, ptüi-ptüi-ptüi) ja teiseks ei jäänud ka ülejäänud liiklusvoole jalgu. Ja nii ma siis sõitsin Põhja ja koju.. Parkimisega sain ka ideaalselt hakkama, sest parkla oli suht tühi, tuli lihtsalt kohale sõita otse :D
Kodus tegin eksami alguse läbi :D Ehk siis vahtisin rehve, auto üldist korrasolekut ja tutvusin tuledega. Vanemad said ka aimu, mis tuled nende autol on :D :D
Siis tegin omale gümnaasiumi ringi selgeks. Tuletasin meelde, mida Kristjan rääkis, kuna mul on probleeme arusaamisega, millal peab siseringi minema ja millal mitte. Tegin siis 5 erinevat skeemi, saatsin Kristjanile ja küsisin, et kas on õige... Ja ülla-ülla, kõik oli õige!!!! :D Kristjani vastus ajas mind nii naerma ja tegi ka nii õnnelikuks!!! Neljapäeval on kõik minu kätes... Ma pean jääma rahulikuks ja mõtlema, et see on ju kõigest sõitmine.. Nii umbes pool tundi, sest veerand tundi võib vabalt minna algusele.. Huh, nii põnev!!!!
Õhtul uurisin ARKi lehelt palju see riigilõiv on... Ja ma pidin p****** kukkuma.. 90 EURI teooria- ja sõidueksami + juhiloa väljastamise eest???? Mis te olete maanteeameti röövlid?!?!??!? Täitsa hull ikka ju!!!!
Siiani on mul läinud autokoolile 520 euri.. Ja see on veel miinimum!!!! Aga ma ei tea ju kas saan neljapäeval sõidu tehtud.. Kui ei, siis läheb veel lisaks 17€, et uuesti teha... Kuigi noh, ma üritan ikka endasse uskuda ja ma usun, et ma suudan selle neljapäeval ära teha. Ma pean keskenduma ja kõike enda ümber jälgima.. Siis saan hakkama.. Ja fooride all pean lihtsalt mõtlema hoolega :D

Täna aga võitsin lampi mingid Crocsi Hello Kitty teemalised tennised :D Ehk siis õele on jõulukink olemas :D Ja siis vaatasin oma kaunitari õues ja jõudsin otsusele, et kui miljon eurot võidan, siis saab see kaunitar esmajoones korda!!! Ja siis vaatab edasi, mis rahaga teeb.. A no jama on see, et selle miljoni võitmiseks tuleks ju midagi teha ka.. kas siis lotot mängida või ma-ei-tea mida veel teha... Aga mul on lihtsalt nii kahju temast ja südames kriibib, et ta lihtsalt laguneb... :(

Minu musi!

Täitsa haige, kuidas sellisega kruiisiks...

Vend sadas mõni aeg mulle tuppa ja oli nii õnnelik, et oskab laulda Titanicu tunnusloo esimest salmi :D Ja et ta sai lõpuks selle loo ka endale telefoni :D
Üks õhtu tuli VH1-st ka see lugu koos videoga... Tegelikult on mul ka üks armas mälestus seoses Titanicuga... See kõik on mulle nüüd veel erilisem kui kunagi varem...

Celine Dion - My Heart Will Go On

Kui juba muusikast juttu tuli, siis mind on viimasel ajal lummanud ka üks "moodne" laul... Aga võib-olla polegi asi niivõrd laulus, kui selle esitajas.. Avastasin The Script-i solisti :D Niiiii ilus meees!!! Ja no, ma võin nüüd ükskõik keda vaadata ju :P Ja veel avastasin ma seda, et mul on ikka totaalne tõmme pikkade noormeeste/meeste poole.. See laulja on ju 191 cm pikk... Pole midagi parata :D
Aga lugu ise on see:

NII HEA!

Aga nagu öeldud, siis täna lähen tööle ja võtan veel viimast liiklusseadusest ja parkimisest ja ringist ja üldse kõigest, mida mul neljapäeval vaja läheb...

MA VÕITSIN!!!!!

Ega ma muud ei tahtnudki öelda, et ma võitsin Retrolegendile 2 VIP-PÄÄSET!!!!!!!!!!!! JAAAAAAAAAAAAAAA!!! !MA MA MA MA MA MA OLEN ELUÕNNELIK INIMENE!!! MUL EI OLE SÕNU!!!!!!!! MA MA MA MA MA MA MAMA MA OOOOTAN HOMSET NIIIII IVÄGAAAAAAAAA! ! !

Life must be lived as play!

Kuskohast küll alustada...? Praegu on nii palju mõtteid ja asju südamel, tahaks kõik siia kirja panna, aga kindlasti miski ununeb. Üritame siis alustada võimalikult algusest... Pühapäevast? Tundub nii.

Titanic 2012, miniseries

Armsaim armastus.

 Minu tore vend nägi ETV2-s reklaami, pani kirja ning mina vaatasin pühepäeva pärastlõunal selle ära. Tegemist oli siis Inglismaa toodanguga (2012.aasta oma), kestis umbes poolteist tundi ja oli vägagi huvitav. Muidugi oli palju sarnast Cameroni igihaljale Titancu filmile, ent ega's lõppu saagi ju muuta.. Või siis laev ei upugi mõnes filmis? Igal juhul oli selles filmis väga palju keskendutut karakteritele ja erinevatele tegelaskujudele, mis tegi vaatamise nppvõrd huvitavaks! Ei olnud ainult ühe armastajapaari lookene, vaid oli mitu erinevat lugu.
Ja lõppes ikkagi kurvalt... väga kurvalt...

Ja mis on veel oluline: pärast filmi guugeldasin näitlejaid, sest nii mõnigi jäi silma. Selle tulemusan leidsin sellise näitleja nagu Glen Blackhall (itaalia päritolu) ning leidsin ka tema arvatava FB-i konto. Mida ma tegin?
Noh, mina kui Eleri kirjutasin talle. Ja ma võin naiivne olla, ent see konto PEAB kuuluma päris G. Blackhall'ile. Muud võimalust ei ole!
Noo, igal juhul kirjutasin talle (mitte midagi pikalt) ja ütlesin, et jäi mulle silma ning soovisin talle kõike head karjääris ja elus ning sõnasin, et teda on ootamas helge tulevik (sest noo tõesti, tema roll Titanicus oli amazing!). Kas ma ootasin, et ta vastaks? Noooo, sügaval sisimas muidugi, aga esmaspäeva hommikuks oli see tegu juba ununenud (ja ehk see oligi oluline). Niisiis... eile, teisipäeval, olin praktikal ja käisin siis vahepeal FB-s. Seal oli igasugu huvitavat ja oli ka kiri G. Blackhallilt... Kas ma olin rõõmus? HELLYEAH! Ta tõesti vastas. Vaat kui pisike asi võib inimese õnnelikuks teha.. Ta vastas midagi seesugust, et aitäh, Eleri, sa oled väga lahke. Ilusat päeva jätku ja big hugs :D Noo, itaallased ongi ju familiaarsemad kui meie, külmad eestlased. Aga jah, selline asi muutis mu päeva küll ilusaks.
Nii, jõudsin juba teisipäeva, aga tuleb rääkida ka esmaspäevast.

Kohe kohe on möödas aasta etendusest, mida mängiti Tšernobõli veteranidele Pärnus.

Tänu, mida on jagatud vaid 40-le valitule...

Esmaspäeva õhtul oli ETV-s "Tšernobõli samuraid" ja ma loomulikult vaatasin seda. Südamlik ja hea. Rõõm oli näha väärikat Jaan Krinalit, kellega on olnud kokkupuude (ikka sellesama etendusega eelmisel aastal, Tšernobõli katastroofi 25.aastapäeval). Vaatasin ja mõtlesin, et kuigi Gorba oli üks NSVL-i lammutajatest, ei saa ma teda MITTE KUNAGI täies suuruses austada, sest see, mida ta tegi pärast katastroofi... see on ANDESTAMATU! Miks evakueeriti Pripjati elanikud alles paar päeva pärast plahvatust?? MIKS!?!?! Miks maailma ei teavitatud!?!?!? Miks viidi mehi sinna ennast tapma!?!??! MIKS, MIKS, MIKS!?!?!?

Noo, nii ma siis istusin ja vaatasin koos isaga seda... Ja veidi enne lõppu, kui Krinal ja Kilk andsid surnuaias tolle medali/ordeni/märgi ühele teisele veteranile (välismaa veteran, grupist, kus on surnud juba enamus veteranidest, sest nad põhimõtteliselt visati surmasuhu... nad olid arvatavasti kõige hullemas olukorras katastroofi tagajärgi likvideerides...), siis mu süda jättis lööke vahele, mu silmadesse kogunesid pisarad... Sest Krinal ütles midagi seesugust, et neid märke/ordeneid/medaleid (ma tõesti ei leia õiget sõna) tehti vaid 40. See tähendab, et nende omanikuks said väga väga vähesed... Ja siis ma taipasin, et ka meie trupil on see... Ja see oli... see oli üks väga väga kummaliselt ilus hetk... See oli tähendusrikas hetk. Ma arvan, et ma poleks ilma Tuleviku kroonikata selline inimene, nagu ma praegu olen... Ma ei huvituks sellest teemast nii palju.. Ja mul tulb olla tänulik, ja ma olengi!

Ja 26.aprilli eelõhtul oleks paslik kaastunnet avaldada kõigile lahkunud veteranide omastele... Need inimesed olid kangelased! On kangelased! Ja samuti jõudu, jaksu ning rõõmsat meelt kõigile meie seas viibivatele veteranidele.. Et teie elu natukenegi lihtsamaks muutuks!

+ nägin ma esmaspäeva hommikul vanaema ja vanaisa, läksime ühe bussiga linna ja rääkisime. Hea algus päevale. 


Eilne päev oli ka imetore. Praktika läks sujuvalt, lõbusalt. Sain ka selle toreda kirja. Teatrikohvikus leidsin Virumaa Teataja esilehelt enda. Selle tõttu läksin ka pärast nö näitekat Raja poodi, et see leht endale muretseda :D
http://www.virumaateataja.ee/818704/eksamid-panevad-lopetajad-proovile/
Siis sain lõpuks koju, sheerisin FB-s ka seda linki ja üks mu sugulane, kellega mul ei ole väga kokkupuudet olnud (ainult suguvõsakokkutulekul), ütles midagi nii ilusat:
"Vaatan ja imetlen siin FB-s, et sa oled väga ilus ja tubli ja eriline sugulane mul ;)"
Tõesti, mu süda karjus õnnest, sest päev oli nii hea olnud.. Pisiasjad muudavad elu täiuslikuks.


Ning siis täna... Praktikal oli üsna raske, aga meil oli ikkagi tore :)
Ja pärast kui bussipeatusest kuivati poole kõndisin, nägin, et vanaema ja vanaisa teevad kuuris juures puid. Läksin nendega rääkima.. Ja jälle oli nii hea. Ja lõpuks kui oma rattani jõudsin ja koju sõitsin, siis oli nii hea olla. Päike paistis, oli soe ja rõõm oli rattaga sõita, sest kõik tundus nii õige ja hea. Ja kodus ma ei pidanudki Mario või Janeli peale karjuma.. Saime hoopis nalja visatud ja hästi läbi.. Te ei kujuta ette, kui hea tunne see on, sest me ei tee muud kui kakleme.

Seega, seni on mul hea olla... Ja ma loodan, et laupäev ei tekita minus masendust... Aga... ma ei ütle, et olen selleks valmis, aga ma olen selleks tööd teinud ja ma teen veel ja ma usun, et ma annan endast minimaalselt 100, maksimaalselt 1000%.

Ahjaa, sain ka oma plaadi kätte (SmartPosti jama).

RETROLEGEND, I'm so waiting for it!

Minu esimesed

Ma lõpetan tänaseks..

Head ööd!

You can win if you want (Modern Talking)

Tundub, et ma jälle võitsin! :D Helistati mingi veerand tunni eest ja öeldi, et olin Tourestil (turismimessil) täitnud mingi asja... Ja õnn naeratas mulle. Võitsin seega midagi Saka mõisalt, ent ma ei tea mida :D Öeldi, et kuskil kahe nädala jooksul peaks minuni auhind jõudma... Nooo nice! Me gusta!



Aga jah, reedel oli päris tihe päev: turismimess, "Armastus tööpostil" II vaatus, Shakespeare Company proov, tüdrukuteõhtu Meriti, Ulla ja Krissuga Vinnis. Väga tegus päev oli :D

Eile oli ka proov ja täna on ka proov. Eilses proovis sai üks stseen veel lihvi ja mulle nii meeldib see stseen :D Oh, ma nii tahan, et see etendus valmis saaks ja et see tuleks välja nii kuis peab!

Aga täna on küll nõme ilm!

Star FM

Eile õhtul hakkasin Internetis Star FMi kuulama. Olin siis raadio kodulehel ja silma jäi mäng "3 lemmikut kell 3". Klikkisin sellel ja lugesin läbi, mis teha tuleb. Varem olin raadiost ka sellest mängust kuulnud ja isegi mõelnud, et võiks ju osaleda. Eile ma siis mõtlesin sellele korraks, aga siis hakkasin kõhklema, kuid paari minuti pärast otsustasin ikkagi saata e-maili. Oma 3ks lemmiklauluks kirjutasin :
1. Bad Boys Blue - "Pretty Young Girl"
2. Alexander Rybak - "Fairytale"
3. Pet Shop Boys - "Go West"
Saatsin kirja ära oma nime ja telefoninumbriga. Siis läksin magama.
Hommikul ärgates ei olnud mul see enam meeleski. Pärast 12st tuli Kellu Kirkega siia. Mängisime Unot ja ühel hetkel heliseb telefon. Vaatan numbrit, et mingi imelik, algab 6ga, nagu mingi Tallinna number. Võtan vastu. Küsitakse: "Kas Eleriga saaks rääkida?" Ma vastasin, et mina olengi Eleri. Siis öeldakse, et helistajaks on Meiko Kelle Star FMist. Mina sain siis aru, mis on juhtunud. Ma olin üliõnnelik! Siis küsis millal ma viimati tantsisin ja et nüüd on mul võimalus laupäeval minna Lohusalu sadamasse tantsuõhtule, kus esineb Anne Veski. Sain 4 piletit sinna. Nagu ma ei suutnud seda uskuda. Mul ei ole ju kunagi selliste asjadega vedanud ja nüüd saatsin esimest korda kirja lemmiklauludega ja hopsti! saingi võimaluse minna. Ma ei usu seda siiani. Kahjuks ma ise ei lähe, ema ütles ka, et nemad ei lähe, sest see natuke liiga kaugel. Niiet nüüd üritan kellelegi, kes seal lähedal elab neid anda. Ma ei taha, et need raisku läheksid. Aga igal juhul oli see üks paganama tore üllatus!!!
PALJU ÕNNE MULLE!!!