PALJU ÕNNE JMS!

I don't know why they call it heartbreak. It feels like every other part of my body is broken too.

Ma pean seda kirjutama.. Ehk teeb see kõik lihtsamaks.. kuigi ma kardan, et mitte..

Ma olen alati mõelnud, et kuidas saavad inimesed olla nii murtud ja lootusetud, kui nad on kellestki lahku läinud. Ja nüüd ma kahjuks saan neist aru. OI KUIDAS SAAN!!

Te pole kohustatud edasi lugema, see on pigem selleks, et ma saaksin üle millestki, mis on nii valus...

They say that if you love someone you should let them go, but they never say what to do when they don't come back.

Paar viimast kuud olin ma justkui pilvedes.. Kõik mu ümber tundus nii hea ja maagiline, ma ei arvanud kunagi, et see nii kiiresti otsa võib saada.. 

Ma leidsin Jüri.. Ma ei tea, kas leidma on õige sõna.. Pigem leitakse kadumaläinud mänguasju ja hüljatud loomi.. Aga mina siiski leidsin Jüri.. Või tegelikult.. Tema leidis minu.. Nii väitsin ma endale.. Aga ma ei hakka valetama - ilmselt olid tema tunded minu vastu alguses tugevamad kui minu tunded tema vastu.. Ent see mis ikka loeb on see, kelle tunded olid lõpus tugevamad.. Ja ma ei taha olla mingi egomaniakk ega midagi, aga ma olen 100% kindel, et minu tunded olid 1 0000 0 000 0 00  00 0 0 00 korda tugevamad!!! 

Kõik sai alguse Kirnast.. Seal aset leidnud valvuri erialakursusel.. Oleksin ma teadnud, et seal käimine mulle nii rängalt kätte maksab... Ausõna!! Ma oleksin pigem töötu praegu ja elaksin kuskil prügimäel.. 

Algus oli ilus. Esimestel päevadel oli Jüri vaikne.. Vaatas mind pigem sellise kummalise pilguga.. Et miks sa selline oled??? Aga siis.. Grupitöö käigus saime tsipa rohkem aimu teineteisest.. Järgmisel korral ta juba vaatas, kuidas ma relva kokku panen ja naeris.. Ja sealt see kõik tekkiski.. Mina mõtlen nii.. Järgmisel päeval oli eksam.. Ta oli suhteliselt toetav.. Ja siis oli kojuminek..

Koju jõudes oli mul FBi postkastis kiri kelleltki Jüri Suurelt. Polnud kahtlustki, kes too on.. Kirja sisuks oli: "Sa oled pesuehtne blondiin! :)" Ja me hakkasime suhtlema. Rääkisime palju sel nädalavahetusel.. Järgmisel nädalal Kirnas oli ka suhtlus väga vaba.. Siis sai ta naerda taas mu üle.. Kuidas ma nuiaga maadlesin.. 

Ühel õhtul aitasime ühel kaasõppuril relva järeleksamiks harjutada.. Olime ise justkui instruktorid.. Pärast seda jäime kahekesi klassiruumi poomist mängima.. Tahvlil erinevate sõnade ja ühendite jms.. Kuni öörahuni.. Siis ühel õhtul käisime koos jooksmas.. Kahekesi.. Ülejäänud õhtutel istusime poole kaheni öösel üleval.. Siis polnud me küll kahekesi, aga meil oli silmside.. Üüratu silmside! Taktikalise laskmise eksamipäeval oli ta minuga koos nii palju kui sai.. Puhastas mu relva.. Kuulasime kahekesi Star FMi.. Tegi mulle camouflage'ga sõjamaalingu, et mul eksamil ikka paremini läheks.. Ja olen ma naiivne või mitte - see aitas! 

Ja õhtul oli raske Kirnalt lahkuda... 

Siis nägime alles nädal hiljem.. põhilisel eksamipäeval.. Harjutasin tema peale käte rauastamist.. Ja olin  õnnelik.. Oi kui õnnelik!!! 

"Love can sometimes be magic. But magic can sometimes... just be an illusion."

Ja suhtlesime netis edasi... messid tulid mängu.. Siis tuli ta mulle külla.. Ma ise ka imestasin, et ma kedagi nii kiiresti enda juurde lasen.. Mitte kunagi varem polnud midagi sellist juhtunud.. Ma ju tundsin teda alles kuu aega (jah, selle vähese tundmise juurde tulen hiljem tagasi)... Aga ei, mul ei olnud mingit probleemi vanematele rääkimisega.. Et mingi kutt tuleb minu juurde.. Ja seda ka ööseks... 

Ja kohale ta tuligi.. Oi kui palju ilusaid mälestusi on... Hea, et neid ei saa murtud süda ära võtta.. Ja siis juba läks taas... Selle aja jooksul jõudsime arusaamale, et meist peaks nö paar saama.. Ja sai ka.. Oi ilus aeg! 

Põhjaka Hessis... Ja mina veel arvasin, et ma meeldin talle sellisena nagu ma olen....

Mees ja loom.. Mis saaks olla armsam?

Järgmine kord kui kohtusime.. Tallinnas. Ta isa korteris.. Ka Helina oli.. Seoses retrodiskoga Panoraamis. Ta nägi vaeva, et sinna saada.. Müüs oma vaehtuse maha, et saaks minuga koos olla.. Vähemalt nii uskusin mina... Kõik oli nii hästi.. 

Järgmisel päeval läksime juba mina, Jüri ja Helina koos minu perekonnaga meremuuseumit, lennusadamat ja teletorni külastama. Kõik oli ikka nii ilus ja hea.. Nii mitteusutav..

Lennusadamas...

Teletornis...

Mäkis

Järgmine kord.. Mina Ristil. 1.septmeber - Jüri väike õde Marie läks esimesse klassi (südameröövel plika!... nagu ta vendki.. aga heas mõttes!) ja Jüri isa sünnipäeva pidamine. Ehk siis. Lisaks perekonnale tutvusin või nägin ma ka lähedasi perekonnatuttavaid, Jüri parimat sõpra, teisi noori jt.
Lisaks sünnipäevale sain nende mõne päeva jooksul avastada Läänemaad, sõita mossega.. Elu oli kui lill!

Järgmine kohtumine oli Bad Boys Blue kontserti ajal.. Saime Tallinnas aega veeta paar päeva.. Iseenesest olid need nukrad päevad, ent ega alati ei saagi kõik olla roosiline.. Aga ta kannatas selle välja.. Või nii ma arvasin.. 

Pärast seda.. Järgmine kord.. 1.oktoober - Jüri tuli taas minu juurde. Veetsime mõned päevad koos.. Päevad täis usaldust ja ka halbu seiku, ent siiski midagi üliolulist.

Pannkoogimeistrid

Ja nii sõitsin mina juba varahommikul Tallinna poole, et sealt edasi Ristile minna ning sealt suunduda Saaremaa poole.. Saaremaale, kus toimus sel ajal Saaremaa Rally ja kus elavad Jüri vanavanemad.. Ja seal hakkasid ilmnema probleemid.

Lühidalt - mind jäeti maha esmaspäeval, 1 päev pärast seda kui meil täitus 2 kuud (meenutan siin, et Martti, ehk siis mu eks enne Jüri jättis mu maha 1 päev enne seda kui meil oleks täitunud 2 kuud... kas pole mitte huvitav?!?!) Põhjuseks see, et me olevat liiga erinevad inimesed.. Ja mina polnud valmis oma põhiolemust - energilisust ja rõõmsameelsust - vähendama.. Ning meil polevat tulevikku. Vot, praegu tahaks küll siin avalikult kõik v**** saata! Mis kuradi vabandused!??!?! Kas ma tõesti pean kloostrisse nunnaks minema, et kutid mulle enam nii värdjaid vabandusi ei otsiks mahajätmiseks?? Mis teil häda on!??!?! Ma tean, et ma pole mingi iludus, isegi mitte harju keskmine, aga ka mina olen väärt õnne! Ma pole halb inimene... Ja ma ei mõista, miks on nii raske mind armastada... 

Ma tean, et ma olen loll, kuna astusin kaks korda ühte ämbrisse (tutvus ja kohe suhtesse) ja ega kaks ilma kolmandata jäägi (samas, Karliga oli ka väga lühike tutvus ja siis väga lühike suhe.. niiet kolm peaks täis olema ju teoreetiliselt!?!?!)... Aga reaalselt!! Ma pole mitte kunagi mitte kellegi vastu midagi sellist tundnud nagu ma tunnen Jüri vastu.. Ja ma tean, et me tundsime teineteist nii vähe aega.. Oleksime võtnud aega rohkem tutvuda, siis ma ehk ei peaks siin nutma silmi peast.. Oleks tema ehk avastanud, et me oleme nö erinevad inimesed ja poleks mina nii fallen in love...

Ma täiesti mõistan, et mulle lähedased inimesed on minu pärast mures.. Ma oleks ka... Aga see, mis praegu toimub.. Ma pean sellega ise hakkama saama.. Ma pean ise ära nutma oma nutmised... Ma pean ennast ise tühjaks karjuma.. Ma pean ise leidma selle aja, et vaadata enesesse ja mõelda, mida ma elult tegelikult tahan... 

Ma siiski ei kahetse seda suhet Jüriga.. Jäi see küll kahjuks lühikeseks ja jäid nii paljud plaanid ellu viimata, aga ma sain sellest suhtest nii palju uut... Ja ehk see suhe õpetas mulle viimaks, et õpi inimest tundma enne, kui temaga suhtesse astud.. Ma tõesti loodan, et seda see mulle õpetas! Kuigi.. Ega pole vaja karta - niipea ma ei armu ja suhtesse ei astu!

Niiet kui ma tahan nutta, siis laske mul seda rahus teha.. Ärge sundige mulle oma toetust peale.. Ma küll hindan seda, aga see võtab mul hinge kinni ja ma ei saa hingata.. (seda enam, et ma avastasin, et täiel lahinal nutmine võtab ka hinge kinni..) Niiet jah.. Aitäh, et olemas olete, aga kahjuks vajan ma rohkem aega enesele.. 

Mina elan seda hetkel läbi, mitte teie.. 

Mina pean jätma hüvasti millegagi, millega ma ei taha...

Mina pean saama hakkama OMA ELUGA.. Teie ei saa minult seda valu ära võtta, teie ei saa elada minu elu.. 

Mina sain petetud ilusate sõnadega.. 

Mina olen loll naiivne blondiin, kes uskus ühe kena pika noormehe ilusaid sõnu.. 

Mina olin see, kes uskus, et maailmas võib olla ÜKS inimene, kes mind tõeliselt armastab..

Kes kardab, et ma võiksin enesele midagi teha sellepärast... Te eksite rängalt minus! Ma olen hetkel väga nõrk, ent ma olen piisavalt tugev selleks, et sellest kõigest kord üle saada.. Elu on liiga väärtuslik, et seda lõpetada mingi neetud tropi pärast, kes ei suutnud mind hinnata.. Sest väitke mida tahate, ma olen eriline! See ei pruugi kõigile meeldida, see erilisus, aga see on minus ja see jääb minusse.. Ja ma siiralt loodan, et ma kunagi leian selle inimese, kes armastaks mind nii nagu ma seda väärin.. Ja ma olen suhteliselt kindel, et kunagi suudan ma ka Jürile andestada selle..Lihtsalt praegu on liiga palju palutud seda kohe teha... Sest AEG PARANDAB KÕIK HAAVAD!

Üks laul, mis läks mulle meie suhte ajal hinge ja mis nüüd on hea pisarakiskuja..

Ja laul, mis olevat Jüri oma.. Ka pisarakiskuja...

Jää hüvasti!

Autokool

Ma ei saa ja ma ei viitsi pikalt rääkida, aga ma olen ikka väga sisse võetud autoga sõitma õppimisest :D Päris hull lausa! :D Tahaks kogu aeg sõita lihtsalt!!! Kogu aeg vahin liiklusmärke, kuidas teised sõidavad, kuidas ema sõidab, kuidas mina sõidaksin.. ULME!! Ma tahaksin nii palju sõita!!! Ehk siis - ma olen juba kahes sõidutunnis käinud! Ei, siiski neljas... Sest me teeme korraga 2 x 45 min.

REEDE
Esimene sõidutund Kristjaniga (no nagu Helina soovitas teda mulle, soovitan mina teda teistele!!!! Amazing õpetaja!!! karm, aga suudab ehk isegi minusugusele sõidu selgeks teha :D ja ei karju kaa, teeb nalja pigem :D ).
Läksime kooli juurest platsile. Viskas mulle võtmed kätte, et mine autosse.. Eee.... Kuhu ma istun? Tahad platsile sõita? EIIII!!!! :D
Platsil...
Pikk vestlus...
Auto kapotialune.. Seal on 4 vedelikku, vot tak! :D Ja mootor on kaa.. Ja käigukast ka vist.. Ja sidur... Muu pole oluline :D :D Siis vaatasin tulesid kaaa.. Ega ma neil vahet ei teinud väga, siiani ei tee (noh, unustasin natuke ära ka vahepeal...). Siis vaatasin üleüldiselt autot, et oi kui ilus!
Autos sees.. Igasugused nupud ja kangid :D Tuledehoob ja kojameeste hoob.. Sain selgeks, mida kõigepealt teha kui autosse istun :D See vist ei unune nüüd.. Siis Tuleb sättida iste paika, peeglid paika, turvavöö loomulikult peale... Siis võib auto käivitada.. Selle auto puhul tuleb sidur enne alla vajutada, alles siis käivitub.. See on hea selpuhul, kui on lapsed ja neid millegipärast autosse lubatakse mängima (ma küll ei tea, miks peaks lubatama, meie majas küll sellist nalja polnud! said ainult katkiste autode roolis mängida :D).
Noo ja siis edasi noh... Ehk siis esimeses tunnis sain ma kuskil 20-30 minutit reaalselt autot liigutada.. Aga tõusult edasiminek ilma tagasilangemiseta tuli väga kenasti välja.. Mitte sugugi niimoodi nagu emmega raudteeülesõidul, kus pähklid hakkasid lendama :D
Tagasi kooli juurde sõitis ka Kristjan ise.. Ahjaa, käike õppisin ka tundma ILMA KÄIGUKANGILE VAATAMATA!!!! Aga see võtab siiski veel aega :D

KOLMAPÄEV ehk siis täna. (kell on mul praegu 23:57 ehk täna on veel kolmapäev....)
Kristjan sõitis veel kooli juurest platsile.. Platsil enam nalja polnud... Kohtade vahetus, kõik paika sättida enda järgi ja läkski sõiduks. Üks tiir platsil, kerge käikude soojendamine.. Ja siis sõitsimegi juba Lennukisse.. Kuna tegemist on õuealaga, siis EI TOHI SEALT NIISAMA LÄBI SÕITA! Ehk siis peab seal kas korra peatuma või parkima.. Aga mina muidugi sellele ei mõelnud siis, ma olin uhke oma teadmise üle kiiruse asjus :D Aga ARKis kukutatakse sellega läbi.. Salakavalad nad seal...
Okei, ajasime oma asju seal Lennukis ja sealt põrutasime mööda seda uut teed Põhjaka suunas.. Põhjaka poole ei läinud... Läksime hoopis sinna Moonaküla poole.. Ehk siis tiirutasin Moonakülas ja õppisin liiklust.. Põnev.. Paar korda pidi Kristjan ka pidurit katsuma ja rooli keerama :D
Moonakast suundusime läbi sama tee, mis tulime, tagasi.. Ehk siis olime juba seal varjupaiga juures tagasi ja juba ületasin raudteed :D Ise ka ei uskunud... Sealt panime Cash and Carryst mööda, ütles mulle et lähme Raja poe juurde, aga noh jah... ma ei tunnistanud suunda, seega ma ei saanud ka pöörata, tuli otse minna :D Ehk siis olin taas moonakas.. Ja sealt kuidagi sain minema ja tagasi mööda tuttavat teed.. Siis pöörasin sinna Näituse tänavale, möödusin Riina majast, läksin piiritustehase juurest eraka juurde, sealt Maxima tagant foori alla. .Ja foori all sain ka pms hakkama :D Mul võtab see kohalt minek aega :D :D 
Siis sealt läksime läbi Kastani puiestee, põhikooli juurest mööda Tartu tänavat kuni Linnuriigini.. Tuiasime linnuriigis.. Seal oli keeruline, sest kehtib parema käe reegel.. Noo olen tuutu natuke :D Linnuriigist läksime mööda seda haigla kõrval olevat tänavat pidi pikalt kuni eeee.... okei, must auk :D A no igatahes olin taas Kastani puiesteel.. Kiirus oli suur, ma ei julge ikka linnas 50ga sõita :D :D Ja siis olingi juba Aqva juures ja lõpuks kooli ees.. Ja ma pidin parkima seal.. JÄIN JOONTE VAHELE ILUSTI! Mission completed!!!

Igatahes olen ma täiega iksaited autoga sõitmisest ja tunnen juba, et kord võib minust asja saada.. Kui vaid inimesed minusse rohkem usuksid... Aga noh.. Mis neist teistest, peaasi, et ma ise usun ja SEDA MA TEENGI JUBA!!! Ma luban, et ma saan load selle aasta numbri sees kätte.. Kui ei saa siis.. Teen teile kõigile, kes te mulle seda meelde tuletate, tee välja :D:D

Praeguseks kõik mu autokooli memuaaridest, aga neid tuleb veel, LUBAN!!! Teen nüüd tööd edasi..

AHJAA!!! NB!! Reedest pühapäevani olen saare pääl ehk Saaremaal... Jüriga!!! Ja Madisega :D Ralli ja Jüri vanaema-vanaisa.. Khuuul! :D


BESOS, MIS AMIGOS!

Surround yourself with people who make you a better person...

Veel veidi tollest nädalavahetusest, kui käisin Tallinnas ja sain Bad Boys Blue kontsertil pettumuse osaliseks. Järgmisel päeval ehk laupäeval käisime Jüriga kinos filmi "Puhastus" vaatamas. Kõik on sellest kindlasti kuulnud, seega ma ei hakka siin targutama, et mis see on ja blaa-blaa! Miks me just seda vaatamas käisime? Aga ehk sellepärast, et filmis on näha nii 3-5 sekundit ka Jüri. Niisiis, kes on näinud või kes on vaatama minemas, siis pulmastseenis on hulk tantsijaid kuskil lambaaias ja nende seal noor pikk poiss ongi Jüri :D :D Noo, enamik on seal noored....
Minu emotsioonid... Päris räige film on ikka.. Ikka päris palju verd ja vägistamist ja rõvedusi... Aga see ei tee seda filmi halvaks, sugugi mitte. Nüüd, nädal hiljem, leian ma, et see on ikka päris hea film. Seda enam, et filmi tegemises lõid kaasa ka eestlased (kahjuks tuleb eestlastel häid filme harva). Müts maha! Aga samas, nüüd ma plaanin läbi lugeda ka Sofi Oksaneni raamatu "Puhastus" ja alles siis saan öelda, et kas film oli hästi kokku pandud. Sest nagu kuulnud olen, siis filmis olevat just need kõige räigemad osad. Et samas oleks see film saanud ilusam olla.. Kes teab, ega alati ei peagi ju kõike ilustama.. Elu on karm olnud, seega ei pea seda ilusamaks maalima. Ahjaa! Päris mitmed inimesed lahkusid kinosaalist filmi ajal. Ei tea, kas põhjuseks oli liigne vägivald/rõvedus või hoopis midagi muud...

Aga minge vaatama! On vaid kolm võimalust - te kas saate positiivse elamuse või siis negatiivse, aga on ka võimalik, et teil ei tekigi emotsioone (seljuhul tundetud!!!). 

Ja filmi lõpp.. Tuleb tunnistada, et tõi pisarad silma... Nii lõpp, kui ka laul lõputiitrite ajal..

Üldiselt kujunes see nädalavahetus pigem kurvemapoolseks.. Ja mul on nii kahju Jürist... Ta sai kõik negatiivse enda kaela, kuigi ma ei olnud kohe üldse mitte tema peale kuri... Aga lihtsalt.. Ma ei saanud sinna midagi parata, et minu üle võtsid võimust negatiivsed emotsioonid. Loodetavasti ta unustab need, aga vähemalt ta nägi, milline ma kurja... või pigem õnnetuna olen.. Ja teadku, et see aeg, mis ma temaga koos saan veeta - see on midagi enamat kui quality time!

Mis veel? 

Sel nädalal sain ma astutud ühe väga suure sammu. See tähendab, et ma registreerusin autokooli. Esimene teooriatund on kolmapäeval, 26.septembril. Kooliks valisin ettevõtte Autosõit OÜ, kuna Helina on seda väga palju kiitnud. Nende süsteem on ka väga hea. Kui juhtub, et ma mõnikord tõesti ei saa minna teooriatundi, siis sellest ei juhtu midagi, saan netis järgi õppida. Aga päris hirmus on siiski... Ma tegelikult olen pikalt seda tahtnud juba, aga nüüd, kui see aeg on käes, siis hakkab ikka päris hirmus. Ma olen ju ikkagi suht koba roolis... Aga pole hullu, saan hakkama.. Kui mõelda, et mõned tšikid omavad juhilube, ent ei saa auto tankimisegagi hakkama, siis on mul päris palju lootust, kuna olen korra tankinud :D 

Kui hästi läheb, siis saab Eleri ka autojuhiload kätte veel selle aasta numbri sees.. Kui muidugi enne maailmalõppu ei tule :D

Eile sain kätte oma neljanda vinüülplaadi. See tuli mulle Elvast, läbi osta.ee ostsin. 50 eurosenti + postikulu. Aga kuna vinüülid on juba vaikselt rariteediks muutumas, siis pole see hind üldse mitte kõrge! Pealegi, ma ei kogu igasuguseid vinüüle, ikka selliseid, millel olev muusika mind köidab. Sest ostas on ikka päris palju neid ja igasuguseid, aga mina huvitun vaid enda stiilist, seega ma pankrotti küll ei lähe. 

Modern Talking - Ready for Romance

 Nüüd ootan plaati Pärnust. Ja paar pakkumist on veel soolas.

Aga minu vinüülikogumisele pani aluse, rajas vundamendi Jüri :D Kui augustis siia tuli, siis tõi mulle Abba vinüüli. 

Abba - Voulez-Vous

Ning lõpuks - Helina käis eile minu juures, jeejee! 

Tegin kooki, sain isegi hakkama. Võiksin ennast kohe kiita, sest tavaliselt ma selliste asjadega hakkama ei saa, aga noo, mõnikord peab vedama ka :D Ja polnud see nii keeruline ka! 

Ja nii siis Helina tuligi. Sõime, lobisesime. Tal oli palju rääkida, sest ta on nüüdseks juba 3 nädalat olnud üliõpilane Tartus. Ehk siis veetsime kvaliteetaega ja muidugi laulsime ka. Seekord aga vähem. Tegime nalja nagu ikka ja meie laulumaratoni lõpetas tantsumaraton. 

Neid videosid küll mitte keegi ei näe. Me olime nagu kaks karu... Ikka päris lõbus on vaadata :D

Enne magamajäämist tuli pilti ka teha :D

Tantsust räsitud!

Risti

1.septembrist 4.septembrini olin ma Ristil ehk Jüri juures. Tutvusin tema perega, jee! Väga armsad inimesed, väike õde on nagu minu vend ja õde kokku panna ehk siis tal on mõlemast midagi. Uudishimu on mu õe oma ja iseloom venna oma.. Noh, niivõrd-kuivõrd!

Kohe esimesel õhtul peeti Jüri isa sünnipäeva, seega nägin ma ära mõned peretuttavad ja nemad nägid minu ka. No, ma ikka pingutasin, et positiivset muljet jätta :D

Sõime-jõime ja siis noored lahkusid lauast, ajapikku tuli noori veel juurdegi.. Aga jah, üks hetk läksime tanklasse Jüri ja Madisega ning siis rändasime veits Risti peal ringi... Eks ma pidin ikka turistipilte ka tegema oma telefoniga :D 

Raudteejaamas, küüditatutele

Raudteejaama hoone, mida äsja renoveeriti/renoveeritakse, Jüri on ühe selle seina ka ära värvinud :D

Siis tagasi Jüri juurde, oligi noori juurde tulnud.. Hakkasime mängima Eestit... Noo me oleme Jüriga vähe lihtsad, mis teha... :D

Jüri vanem õde oma noormehega võitsid selle (Kristi noormees on minu naabrimehe õepoeg... see on see väike Eesti, aga noh, võib-olla olen seda ka juba maininud..). Edasi mängisime viktoriini.. Kristi küsis kuskilt raamatust küsimusi ja pani siis punkte kirja. Noo.. Ma tundsin ennast ikka nii rumalana, et kohe häbi hakkas.. Aga savi :D Mingi hetk tuli ka minu tähehetk ja ma kohe vastasin palju õigesti :D See oli seotud siis kirjanduse ja kultuuriga vist... Et noh, tundsin end selles valdkonnas vähe kodusemalt kui mingite dinosauruste valdkonnas :D

Mõned päevad hiljem, kui olin juba kodus, sain taaskord üllatuse osaliseks... Jüri üks peretuttav, kellega mängisime ja veetsime aega, õpin nüüd Tartu tervishoiu kõrgkoolis ämmaemandaks.. Ehk siis on ta Kätlini kursaõde.. No taaskord väga-väga väike Eesti!

Pühapäeval läksid Jüri vanemad linna sünnipäevakinke realiseerima, mina, Jüri ja Marie (väike õde) jäime kodu valvama. Mängisime algul Monopoli, aga siis tuli Jüril sõber külla ja nad hakkasid mosse pidureid parandama.. Õige hetk mainida, et Jüri ostiski omale mosse ära! 

Jüri armuke...

Jüri käis oma armukesega laupäeval nostalgitsemas.. Nii õnnelik oli, nii armas!

Nooo, pole midagi teha - vana vene auto on ikka hulga mugavam kui tänapäeva moodne sõiduk.. Päriselt.. Istud seal ja sul on nii palju ruumi, ei ole sisse topitud mingeid mõttetuid jullasid... Nii hea! 

Mina siis tsillisin Mariega :D Ta tantsis mulle ja oli niisama tore :D 

Kui pidurid korras, käisime tanklas burkse söömas, siis edasi läksime Järvetsi järve äärde... Ma pidin ujuma... Aga... Noh, ma läksin vette ja tegin kaks tõmmet võib-olla.. Ikka päris külm oli :D Jüri ja Marie vahtisid kaldal, kuidas Kang põhja vajub... 

Õhtul vist vaatasime mingeid õudukaid.. Aga ma ei mäleta mida :D Äkki The Fourth Kind? Ma ei ole kindel.. Millalgi me igatahes vaatasime seda... :D Jah, ikka pühapäeva õhtul :D

Esmaspäeval käisime Haapsalus ära.. Kõigepealt käis Jüri ARKis ja kirjutas mosse oma nimele (jah, käisime Haapsalus mossega ja olime nii vinged!!!). Siis jõudsime Haapsallu.. Viis mu linnusesse, sinna, kus Valge daam end ilmutab.. Aga Jüri ei usu seda, ta pole oma 19-eluaasta jooksul kordagi Valget daami vaatamas käinud :D 

Sellel aknal pidavat end ilmutama..

Veel käisime ka promenaadil, saime ämblikušoki.. ja kus hundist räägid.. Ehk siis nägime inimest, kellest just olime rääkinud :D

Siis poodi ja koju.. Vaatasime Paranormal Activity 2, hiljem jalutasime veits Ristil, siis tagasi ja vaatasime ka Dirty Dancing'ut.. Õigemini mina suutsin üksinda selle lõpuni vaadata, mõni mees jäi enne lõppu magama :D 

Ja teisipäeval lahkusin ma suht varakult Ristilt, kuna õhtul pidin tööle minema.. Ja nii see aeg seal möödus... Väga positiivne esmamulje oli :) Ma olen ikka õnnega koos!!!