Ma ei hakka siin ülevoolavalt rääkima, sest inimesed, kes mind tunnevad arvatavasti teavad, et ma olen vaimustuses ja sõnatu. Aga kokkuvõtte ma teen siiski ja sellest võib tulla ka minu kõige pikem sissekanne, sest ma tahan jagada detaile, et kunagi kõike mäletada. Let's go back to the 80's.
Suursugune ja isikupärane Retro Festival toimus esmakordselt 15 & 16 juulil 2011 Viljandis Järveotsal.
Esinejate rivistu oli omamoodi huvitav ja muljetavaldav, kuna näha võis nii eesti, kui välismaa lemmikuid.
Reede õhtul astusid eesti tegijatest lavale Regatt ning üheksakümnendate eesti pop-muusika lipulaev 2 Quick Start ja Pearu Paulus. Välismaa staaridest figureerisid reedel Joy, Fancy ja C.C.Catch. Need kolm polnud varem Eestit väisanud.
Festivali teist päeva alustas kodumaine Nancy, kes kuulub üheksakümnendate mainekamate eesti disko-lauljataride hulka. Seejärel sai au esineda legendaarne Tõnis Mägi & Music Seif. Siis vallutas aga esmakordselt eesti lava artist nimega Sandra koos ansambliga, kes soojendas publiku südameid oma kõige tuntumate lauludega - "Hiroshima", "Johnny Wanna Live", "Maria Magdalena", "In The Heat Of The Night" jpt.
Festival kulmineerus Thomas Anders'i & Band'iga, kes esitasid tõelise paremiku legendaarse ansambli Modern Talking'u hittidest.
Õhtujuhid olid Peeter Oja ning Mart Juur.
Pärast kontserti jätkus afterparty peoplatsil asuvas AHI peo- ja discotelgis.
REGATT
Maikuus 2004 kohtus ansambel Regatt esimest korda linnahalli prooviruumis sooviga taaselustada eesti 70-80 aastate parimaid muusikapalasid. Sellest ajast saadik on järjepidevalt kaevatud välja huvitavat Eesti levimuusika parimat repertuaari, mida praegustele põlvedele edasi anda.
Algkoosseisu kuulusid Marek Jürgenson (vokaal ja kitarr), Mattias Mustonen (viiul, kitarr, klahvpillid), Martin Kruus (basskitarr) ja Kristjan Mauer (trummid).
2007.aasta kevadel liitusid Regatiga uus bassimees Lauri Aav ja trummar Timmo Võõsa.
2009.aasta veebruaris toimus bändis veel üks vahetus - liitusid basskitarrist Kalmer Laanemägi ja trummar Marko Naissoo.
Festivalil kuulusid Regati koosseisu Marek Jürgenson, Mattias Mustonen, Kalmer Laanemägi, Silver Ulvik ning lisaks veel üks meesterahvas, kelle nime mul kahjuks hetkel ei õnnestunud välja uurida. Samuti lõid kaasa igihaljad Regati tantsutüdrukud. http://www.retrofest.ee/ & http://www.regatt.ee/ Minu meelest tegid regatipoisid taaskord suurepärast tööd, ent rahvas ei võtnud kohe alguses veel vedu, kõigest istuti ja kuulati. Sellest oli mul väga kahju. Seisin selle piirde ääres, mis lahutas lavalolijaid ja publikut ning tegin pilte. Peale minu seisis seal ehk veel 8 inimest? Seda on VÄHE! Aga mulle meeldivad nad siiani, toredad mehed, kes ajavad toredat rida. Sai jälle kuulda laivis "Sa haara kinni", "Hapud õunad", "Peegel" jne. Tekitasid igati postiivse tunde ja sobisid väga hästi sinna! :)
JOY
Tegemist on Austriast Bad Aussee linnast pärit trioga, kus löövad kaasa Freddy (Alfred) Jaklitsch, Manfred Temmel ja Andy (Andreas) Schweitzer. Bänd sai alguse aastal 1984, kui endised koolikaaslased otsustasid muusika kasuks. Juba aasta hiljem anti välja esimene singel "Lost In Hong Kong". Tegemist polnud suure hitiga, kuid ometi pälvis see ajakirjanduse tähelepanu. Kuid 1985.aastal jõudis muusikaturule "Touch By Touch", mis pälvis meeletu edu ning laul jõudis otsejoones Euroopa Top 20 tantsutabelisse. Samal aastal anti välja "Hello" nimeline album, mis figureerus erinevates tabelites esikohal ühtekokku viis nädalat. See tõi poistele ülemaailmse kuulsuse, mis müüs nende albumist enam ki 30-s riigis üle maailma.
1986.aastal salvestati teine stuudioalbum "Joy & Tears", millelt sai enim tunnustust "Japanese Girls" nimeline singel. www.retrofest.ee Appppppppi!!! Nüüd tahavad küll emotsioonid välja pugeda. Täiesti fantastiline kolmik, nii mõnusad sõbralikud mehed, kes tõmbasid rahva käima - "Touch By Touch" ei unune!!! Nad olid esimest korda Eestis, kuid lubasid kindlakäeliselt siia tagasi tulla, ehk isegi järgmisel aastal. Tulgu millal tahes, peaasi, et tulevad ja MA LÄHEN! Ühel hetkel palus Freddy publiku seast kolme vabatahtlikku neidu lavale, lavale jõudis viis. Neist said Joy taustatantsijad ühe laulu ("Far Away", kahjuks laulu ei õnnestu internetist leida, ehk siis ainult videosid, mis filmiti festil) ajaks. Laulu "Japanese Girls" lauldi hoopis "Estonian Girls"... Nüüd, pärast seda, kui olen neid laivis näinud, võin öelda, et ma armastan seda kolmikut! Enne festi tõmbas mind nende lugudest ainult "Touch by Touch" käima, aga nüüd tõmbavad ka teised lood, mida nad esitasid, sest ma olen kogenud nende laivi ja see annab nii palju juurde muusika nautimisele. Selle grupi kohta ei ole lihtsalt piisavalt sõnu, nad on nii ülikihvtid!
Joy-mehed olid ka kõige lahkemad autogrammijagajad. Kordusloona tuli esitusele loomulikult ...? Jah, "TOUCH BY TOUCH"!
Nüüd tuleb hullunud fänni kommentaar: "Freddy tuli lõpus lavalt maha lava ette ja hakkas kätlema esiridades oleva publikuga. Ma sain olla esimene õnnelik, kellele ta käe ulatas! Ulme oli vaadata publikut, kes ei olnud piirde ääres, vaid kuskil 3-4 "rida". Nad surusid oma käsi läbi, et Freddyt katsuda. Kui sai läbi, siis oli võimalus saada neilt kolmelt autogramme fännitelgis. HULL TRÜGIMINE!!! Kellel läksid ribid, kellel kopsud... Ootasin kaua, kuid sain palju. Kõigepealt pistsin oma roosa paberi Manfredile pihku ja ta andis autogrammi. Siis õnnestus surada oma paber ka Freddy'le pihku, tema võttis aga kohe Joy reklaampildi, tegi sinna oma autogrammi, küsis minult, kas soovin ka Andy'lt, mina vastu,et jah! Siis pani ka Andy sellele oma autogrammi ja Freddy kritseldas oma autogrammi ka mu roosale paberile.... OOOH KUI LUCKY! Hahahahaha, selle küsimusega, et kas soovin ka Andy autogrammi läks hästi... Ta loomulikult küsis inglise keeles.. aga mis keeles ma vastasin??? hispaania... SI! damn, kui rumal! Aga ma sain ikkagi kõik, mis vaja. JOY OLI REEDE PARIM!
Nüüd aga olen juba teist päeva lummatud laulust "Hello".
FANCY
Kodanikunimega Manfred Alois Segieth sündis 7.juulil 1946. Saksa päritolu artist saavutas 1984.aastal meeletu edu singliga "Slice Me Nice". Selle singliga tõusis Fancy omaaegsete saksa disco artistide seas esikohale ja figureeris "võitjate" seas pikki aastaid. Ta on ise öelnud, et pole olemas paremat algust ning pikka ja värvilist rahvusvahelist karjääri, kui see, mis talle osaks sai. Samal aastal ilmus ka "Chinese Eyes", mis oli järg debüütsinglile ning mis oli tõeliselt edukas.
Pikkade aastate jooksul on Fancy olnud üks säravamaid Saksa sooloartiste, kelle edu on raske selgitada. Läbi aastakümnete on ta andnud enam kui 1000 kontserti USA-s, Kanadas, Aasias, Skandinaavias ning Euroopas. Mees on vallutanud mitmete singlite ja albumitega paljusid edetabeleid. Lisaks olemisele artistiks, on Manfred kirjutanud ja produtseerinud muusikat paljudele teistele tuntud tegijatele.
Fancy säravamatest hittidest võib välja tuua "Fools Cry", "Lady Of Ice", "Bolero", "Flames Of Love", "Chinese Eyes" jpt.
Pole midagi parata, Fancy jäi Joy varju sel kaunil reedesel õhtul. Tal olid 2 väga efektset tantsutüdrukut ning ta oli ka ise väga kihvt, kuid ta ei suutnud mind hoida enese juures, käisin vahepeal lava eest ära. Enne festi teadsin tema lugudest "Flames Of Love" ja "Slice Me Nice"... Üritasin ka Youtube'st tema teisi laule kuulata, kui need ei jätnud erilist muljet. Samas live-esinemisega tõstis ta nende Youtube'st kuulatud lugude taset, nüüd isegi võiks mõnda kuulata.
Autogramme jagas ta umbes 10-15 minutit, minul ei õnnestunud seda saada :( Ja tegelikult ei olnud Fancy'l ju midagi viga, tundus lõbus ja kraps mees olema. Ja pealegi, ta sobis sinna festile rohkem kui mõni teine artist.
http://www.youtube.com/watch?v=yntvE2UzBUk&feature=related Retrokal Fancy esitatud "Bolero". Pole samuti minu tehtud.
2 QUICK START & PEARU PAULUS
Arvatavasti tunnete te kõik selle grupi loomingut, kasvõi väheselgi määral, seega ei hakka ma siin neid tutvustama, vaid asun kohe asja kallale.
See ei olnud minu cup of tea... Oma paari looga võivad ju panna jala tatsuma ja suu liikuma, ent üldiselt jättis mind külmaks. Nende alguse ajal me käisime hoopiski söömas. Samuti ei leidnud ma põhjendust, miks just see bänd retrokal esines.. Kas tõesti seepärast, et kaheksakümnendatel kihvti diskomusa Eestis teinud bändid on nii välja surnud, et enam ei saa taastada? Noh jah, 90ndad võivad ka minna retro alla ja ehk ongi mu maailmavaade piiratud sellega, et pean retroks 80ndaid. Aga see on ka vaid minu arvamus, kuna nägin inimesi, kes nautisid 2 Quick Starti :)
Hehe, pärast söömist läksin ikka seisin taamal ja kuulasin ka neid ning ühel hetkel vaatan selja taha.. Seal seisavad toosama mees ja naine, kes juba enne minust pilti tegid. Nimelt ei olnud ma väga tavalise väljanägemisega.. Sest kui juba Retro, siis olgu kõik Retro.. Olin natuke vaeva ka näinud. Ning siis juhtuski, et ühel hetkel kandis minu raske töö vilja ja üks tore keskealine mees võttis oma digika välja ning küsis, kas tohib pilti teha. Ma olevat olnud täpne 80ndate diskotsikk. Seda oli hea kuulda :) Ning siis pärast 2 Quick Starti ajal, kui selja taha vaatasin, lasi ta just ühel tuttaval minust pilti teha natuke parema kaameraga. Loomulikult küsisid luba ja ilmselgelt lasin ma neil ka end pildistada :)
C.C.CATCH
Kodanikunimega Caroline Catharina Müller sündis 31.juulil, 1964.aastal Hollandis Oss'i linnas. 1979.aastal kolis tema pere Saksamaale, kus aasta hiljem sai Caroline'st tüdrukute ansambli Optimal liige.
1985.aastal leidis väga andeka Caroline' Saksa ansambli Modern Talking liige Dieter Bohlen. Sooloartistina oli vajalik omada väga tugevat nime ning koos anti Caroline'le artistinimi C.C.Catch. Esimesed CC tähed on tuletatud tema eesnime tähtedest ning Catch tundus antud momendil ainuõige idee ja valik. Seejärel võis Staari tähelend alata.
Dieter kirjutas ja produtseeris enamus laule ning need tõid edu. Esimene debüütsingel "I Can Lose My Heart Tonight" valmis 1985.aastal, millele järgnesid "Cause You Are Young", "Strangers By Night". Aasta hiljem "Heartbreak Hotel" ning "Heaven & Hell". Lisaks hilisematel aastatel jõudsid avalikkuse ette "Soul Survivor", "Backseat Of Your Cadillac", "Nothing But a Heartache".
Rohkem infot peaks saama ametlikult kodulehelt:
http://www.cccatch.rbah.co.uk/
Arvata võib, et see oli kihvt!!! Naine on väga kaunis ning talle ei pakuks, et hakkab lähenema 50ndale eluaastale. Lood olid loomulikult tuttavad, ent mind häiris väheke see, et tema kava oli kokkupandud tänapäevaselt. (Probleem jälle minus, olen liiga 80ndates kinni...) Temaga olid laval koos 2 räpipoissi ja mind häirisidki natuke need mixid. Muidu kutid olid ägeda! See mind nii väga ei häirinud, et autogrammi ei saanud. Ma ju mõistan, et ongi raske kõigile jagada. Ning inimesed - teist inimest ei ole vaja sõimata lambaks, kui sa ei saa autogrammi! Pealegi ta ikkagi jagas väheke ja ise olid uimane, kui ei saanud.
http://www.youtube.com/watch?v=vWzinrVO_70&feature=related Video laulust "House Of Mystic Ligths". Taaskord pole minu tehtud.
AFTERPARTY AHJUS
Väga kihvte lugusid lasti, aga minu peomeeleolu alandas see, et pidin seal üksi olema (no inimesi oli hordides, aga ma ei tundnud põhimõtteliselt kedagi). Nii palju siis sellest, et seisin ja põtkisin jalaga rütmi, üks päris täis mees hakkas rääkima. Vabandust, aga ma suht blokkisin teda. Seejärel ta solvus ja lahkus. Ning siis hakkasid suhtlema kolm suurt meest :D Noh.. Kasvult ikka päris suured. Üks tuli ja ütles mulle, et ma läheks ta sõbraga tantsima. No okei, eks siis läksingi. Mehel olid sellised tantsuliigutused, et anna minna :D:D Aga ma mõtlen, et need olid head liigutused.. Võimsalt väänas end. Siis läks ta jooki ostma ning minu juurde tuli see teine, kes saatis mu üldse tantsima. Pidin temaga tantsima.. Kogu aeg käskis mul naerata, venitas mu suud... Kammoon.. Niisiis tuligi temaga tantsida, kolmas mees tuli ka ning lõpuks naases ka see mees, kellega alustasin tantsupõrndal. Mingil moel ma põgenesin seal ja minu afterparty lõppes juba kuskil kella 3 ajal.. Telgist kuulsin nii häid laule, et kohe kurb hakkas.. Aga vähemalt sai hommikul üles.
Siis algas järgmine päev. Ärkasime suhteliselt vara, nii 9 ja 10 vahel. Mingi hetk läksime Männimäe Selverisse, sest kõhud tühjad. Seejärel lagastasime natuke Viljandi linna, andestust!
Esimene esinemine oli alles kell 18.00, seega oli meil mitu mitu tundi aega. Passisime niisama, see aga väsitas.
Lõpuks jõudis aeg nii kaugele, et tuli end jälle piirde äärde sättida. Olin nõus ka Nancy't kuulama, kuigi see mind ei vaimustanud väga, aga ma ju tahtsin head kohta!
NANCY
Ei hakka ka teda tutvustama. Vabandust, aga tema kohta kehtib sama, mis 2 Quick Starti kohta, niiet ma ei hakka venitama postitust.
TÕNIS MÄGI & MUUSIK SEIF
Tõnis Mägi täies hiilguses, kõik teavad, ei vaja tutvustamist. Nii palju võin öelda, et tema ajal igav kindlasti ei olnud, kuigi suurem osa lugusid olid tundmatud. Teadsin "Kuldaja Rock'n'roll"i ja "Venus"t aga see oli ka äkki kõik...? Samas olid teised tundmatud lood ka huvitavad ja avardasid pilti. Igatahes sobis see sinna.
SANDRA
Saksa päritolu Sandra Ann Lauer on sündinud 18.mail 1962.aastal Saarbrücken'is. Aastatel 1979-1984 oli Sandra esiklaulja tüdrukute trios Arabesque. Viimane kogus suurt populaarsust Venemaal ja Jaapanis. Vanem põlvkond mäletab kindlasti ühte tuntumat laulu, milleks oli "In For a Penny, in for a Pound". Lisaks on Sandra kaasa löönud edukas grupis nimega "Enigma", kus tuli täita peamiselt vokaali osa.
1985.aasta oli murranguline, kui Sandra otsustas soolokarjääri kasuks. Koos oma abikaasa Michael Cretu abiga, kes oli ühtlasi ka tema mänedzer ja produtsent, valmis esimene debüütsingel "(I'll Never Be) Maria Magdalena". Tuntumatest lauludest väärivad erilist tähelepanu "In the Heat of the Night" (1985), "Hi! Hi! Hi!" (1986), "Everlasting Love" (1987), "Heaven Can Wait" (1988), "Hiroshima" (1990), "Johnny Wanna Live" (1992).
Sandra koduleht on: http://www.samoqi-music.com/
Mul ei ole sõnu... See, et ma Sandra oma silmaga olen ära näinud.. See on USKUMATU! Nii kaunis ja vaimustav naine! Ta suhtles publikuga nii hästi ja tegi nalja... Võrratu! Tema ansambel oli ka nii äge, kuigi ma oleks soovinud näha vanu bändiliikmeid, nagu näiteks videos "In the Heat of the Night" olnud kaaslasi. Tema laulud olid nii emotsionaalsed ja kaasakiskuvad. Tema oli ka see artist, kes mu nutma pani... Laul "Johnny Wanna Live"... Ma ei suutnud tagasi hoida end ja ma nägin, et tema hoidis end tagasi. Eile, kui rääkisin tema fännilehe adminiga, siis ta ütles, et jaanuaris, kui Sandra käis Kreekas esinemas, siis ta oli nutnud selle laulu ajal ning saatis ka video. Tõesti, Sandra pühkis pisaraid. Tema puhul on oluline see, et ta peab oluliseks, seda mida laulab. Nii palju on artiste, kes lihtsalt laulavad oma lood ära ilma nende peale mõtlemata. Sandraga on aga teisiti, vähemalt ta jätab mulje, et need laulud on olulised. See teebki ta nii eriliseks inimeseks.
Temalt ei saanud ka autogrammi, aga tema trummar oli pärast afterparty'l, sellest hiljem ;) Ning lisaks oli Sandra ja tema bändiga kaasas Sandra hetke abikaasa. Sandra on öelnud Kroonikale, et tema hetke abikaasa käib temaga alati kaasas. Armas, kas pole?
http://www.youtube.com/watch?v=38Iix_c26uM&feature=related Video laulust, mis murdis mu festil... "Johnny Wanna Live".
THOMAS ANDERS & BAND
Ta on sündinud 1.märtsil 1963, Koblenz'i linnas, Lääne-Saksamaal. Thomas on tuntud, kui üks legendaarse ansambli Modern Talking eestvedajatest ja vokalistidest. Ansambel jõudis 1984.aastal hitiga "You're My Heart, You're My Soul" 35 riigi edetabelites kõrgeimale positsioonile. Antud singlit müüdi maailmas kokku 8 miljonit koopiat. Teistest eredamatest lauludest on laiemale üldsusele tuntud "You Can Win If You Want", "Cheri, Cheri Lady", "Brother Louie", Atlantis Is Calling (S.O.S. for Love)" ja "Geronimo's Cadillac".
21.juunil aastal 2003 andis Modern Talking (Thomas Anders & Dieter Bohlen) oma viimase kontserdi Saksamaal, Parkbühne Wuhlheide vabaõhulaval. Peale seda alustas Thomas soolokarjääri, kus lisaks uutele lugudele esitab igihaljaid ja legendaarseid Modern Talking'u laule.
Kodulehekülg: http://www.thomas-anders.com/international/index.html
Modern Talking.... Vaimustav samuti! Kahju, et enam pole seda pikkade mustade lokkidega meest, kes 80ndatel naisi jalust rabas.. Kuid nüüd on ta samuti väga šikk meesterahvas oma soengusse sätitud juustega. Alustas etteastet looga "Why Do You Cry?", mis on tema üks värskemaid soolohitte.
Tema esinemise ajal hakkas ka sadama, ent see ei seganud ühtegi fänni vaid ajas hoopis veel rohkem ekstaasi. Kõik karjusid ja elasid talle kaasa, naised olid hullumas. Otse lava ees oli tema ehk kõige andunum fänn valgete rooside kimbu ning lipukesega. Ta sai ka Thomase tähelepanu ja on nüüd tõsiselt õnnelik.
Thomas Anders on ka varem Eestis esinenud ja rohkem kui üks kord. Tõesti šarmantne mees ;)
http://www.youtube.com/watch?v=PcWJKm5_ACk&feature=related Video laulust "Brother Louie", tehtud samuti retrokal, kuid mitte minu poolt.
http://www.youtube.com/watch?v=7Pw0C9-vcl0&feature=related video, mis tõestab, et kohal olid fännid! WOW!
AFTERPARTY AHJUS
No sel korral juba palju etem, kuna sain Andra ja Virgo ka kohale veetud. Virgo ei olnud küll pikalt, aga meie Andraga pidutsesime poole 5ni... Ja oi mis lugusid lasti, nimelt oli videodisko... MA OLIN LUMMATUD! Ikka nooo, sellises kohas sain end ikka täiesti tühjaks tantsitud... See pole nagu mingi Mjäu.
Afterparty'l oli ka alguses Sandra trummas Jens Gad... Mina arvasin, et terve grupp läks limusiiniga minema, aga ei, tema oli jäänud :D Igatahes, vihtus seal tantsida mingite korraldajapoolsete tegelastega. Sattusime nende lähedusse tantsima ja siis trummar ütles mulle, et näe, Sandra. Tuli just üks Sandra lugu ja video. Ma vastasin, et jaaa! Tema tõstis pöidlaid ja naeratas! Nii kihvt, et tundis end vabalt.
Nonii, aeg kokku võtta... MA OLEN VAIMUSTUSES SIIANI! RetroFest kinnitas seda tunnet, et ma olen sündinud valel ajal. Oleksin pidanud sündima oma 20 aastat varem, siis oleksin saanud ma kogeda seda suurepärast dekaadi... Ma olen lihtsalt nii võlutud sellest muusikast ja stiilist, et pole sõnu... See, et Eestisse toodi seesugused artistid... AITÄH, KORRALDAJAD!!! Ma olen nii uhke, et midagi sellist sain kogeda... See olekski võinud kestma jääda :) See on minu senise elu parim kogemus! Jah, Hispaania ei olnudki nii hea, kui see fest.. Ma olen sillas veel mitu nädalat ja ma kuulan neid laule veel aastaid... ning ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head...
Vabandan ka, et pilte pole, ehk millalgi lisan juurde, aga lihtsalt see võtab paljupalju aega.. Selle sissekandegi kirjutamine võttis pikalt aega, juba pühapäeva õhtul alustasin. Pilte näeb Facebook'ist. Loodan, et keegi ikka selle pika sissekande ka läbi loeb.. Minu jaoks on see sissekanne väga oluline!
Järgmise retroürituseni ;)
From the 80's - Eleri..
