Staarisadu, jee-jee

Nonii, Retrolegend postitas täna Facebook-i kuumad pildid, mida ma nii väga ootasin! Ja ilmselgelt tuleb mul neid ka oma blogisse lisada, mille ma taas avasin. Aga sellel teemal ma ei peatu.

Jah, ma olin tal nina all, superkohal!

Ma oleks justkui 3m pikk...

Hahaha, ma poleks osanud arvatagi, et ma nii rahulikult suudan olla.. Ilmselgelt olin hämmingus...

Kuid kahjuks või õnneks minu rahulikku poolt kauaks ei jätkunud...

Vahvad mehed!

Ja olengi ühel pildil 80ndatel naisi hullutanud prantsuse muusiku F.R.Davidiga, kelle laule aasta tagasi ma veel väga ei kuulanud, vaid paar tükki olid head, kuid kelle live muutis taas kõike... Ketran otsast lõpuni ta lugusid ja olen siiani täielikus eufoorias tema etteastest.. Ta on 66-aastane, aga teda laval vaadates ei ütleks sa, et ta nii palju on.. Midagi 50-ga ehk. Ma südamest loodan, et ta on varsti taas tagasi Eestimaa pinnal, et eestlased jätsid talle kustumatu mulje. Täna, hakates mõtlema, et ta käis Tartus 2012.aasta jaanuaris, tuli mul hetkeks kahetsus peale, et ma ei läinud siis tema kontserdile. Aga nagu öeldud, siis ma ei olnud veel tema loomingust vaimustuses. Ja ma ei taha ka siin elus midagi kahetseda, kuna nagunii ei saa midagi muuta.. Jääb vaid lootus, et see kord ei olnud esimene ega viimane kord teda näha.

Ning see on F.R.Davidi trummar David, kelle nime ma siis täna lõplikult teada sain. Ma poleks uskunud, et prantslased võivad olla nii südamlikud ja sõbralikud, prantslastest on hoopis teine mulje jäänud. Aga selle mehe võtsin rajalt maha, sain temaga 2 pilti, sain tema autogrammi, sain temalt prantsuse tugeva kalli ning sain temalt väikse lootuse, et nad on kunagi tagasi meie ees... Staarid ei ole ainult pirtsakad ja üleolevad, on väga palju inimesi, kes on täpselt nagu meie (sest tegelikult nad mingil määral ju ongi nagu meie). See kolmik ei staaritsenud, vaid oli nagu keegi meie seast... Suur tänu neile!

Jah, kuidagi õnnestus selle mehega kahele pildile saada... Tõmbas meid endale lähemale ja oli ise veel nii õnnelik, et meil ei jäänud ka muud üle kui olla veel õnnelikumad kui me juba olime. Fantastique!

Temaltki sain veel viimasel hetkel kraest kinni, et ei pääse sa kuhugi! Meiega tuled teed pilti ja annad autogrammi. Ehk siis on tegemist F.R.Davidi kitarristi Olivier'iga. Täpselt samad sõnad, mis Davidi kohta - väga sõbralik ja südamlik inimene. Nii sooje inimesi on rõõm vaadata ja kuulata. Nendega tahaks vestelda erinevatel teemadel, tahaks teada, mida nemad millestki arvavad, tahaks neid tundma õppida. Kõigiga seda tunnet ei teki, aga nendega, kellega tekib... No neist on raske lahti lasta.

Taaskord pressivad emotsioonid peale ja kirjutan ehk tühja juttu, aga ma pean seda tegema. Te teate juba, et ma olen ääretult õnnelik oma kiiksu üle, aga samas sõites eile Pärnus koju, hakkasin ma mõtlema, et mis saab 30 aasta pärast...? Kui mu kiiks kuhugi ei kao? Kelle kontserdile ma siis lähen??? Sest olgem ausad, need kes tegid ilma 80-ndatel, on 30 aasta pärast juba nii vanad (ka kahjuks juba osad on neist siis surnud), et nad ei roni lavale. Et tegelikult on selle kiiksuga raske elada, kui mõelda natuke kaugemale.. Sellepärast ma praegu käingi igal pool üritustel, kus vähegi võimalik, sest ükskord võivad need võimalused otsa saada... Sest me kõik teame, et miski ei ole igavene siin maailmas... Sellepärast nautigem kõiki hetki oma elus, ärge võtke mitte midagi iseenesest mõistetavana.. Sest ükskord, kui see on igaveseks käest läinud, ei tea te, kuidas te kahetsema või igatsema midagi hakkate.

Mind võivad paljud väga kummaliseks inimeseks pidada ja küllap ma olengi, aga samas ei suru ma teile peale ei oma muusikamaitset ega oma staare. Ma lihtsalt jagan teiega oma elu nagu nii mõnigi teist. Lihtsalt minu elu on kardinaalselt teine, mis enamike minuvanuste elu... 

Ja mõeldes ka laupäevale, siis eestlased - natuke rohkem tolerantsust kaasmaalaste vastu ei teeks paha.. Me kõik ei ole ühesugused blondiinid või beibed või bimbod, inimeste võimalused on erinevad ja seega on ka inimesed erinevad... Mina ei tule sulle ütlema, et sa oled rõvedalt fake, niiet sina ära käi ka teise seljataga itsitamas, et tema on veidi teistsugune. 

Aitäh tähelepanu eest!

PS! Kõik selle postituse pildid on autoriõigustega kaitstud, autoriõigused kuuluvad Albert Sillastele ja Retrolegendile.

PS!PS!

 Selle filmis Ülle. Aitäh talle! 

80's Forever!

F.R.David & Band "Words" (Pärnu kuursaalis)

Ei mingit pikka sissejuhatust, asun kohe asja kallale! 

15.veebruaril esines F.R.David ja tema bänd Tallinnas Amigos, 16.veebruaril aga Pärnus Kuursaalis (seal käisin siis ka mina koos Leena ja Üllega). Erkki ehk üks korraldajaid helistas Leenale juba mõned tunnid enne asja algust ja uuris maad... Meil oli plakat valmis ja ootasime piduuuuuu! 

Armastusega tehtud.

 Kella kaheksaks olime Kuursaalis ja juba liikusime lava poole. Kuna kõik lauad olid reserveeritud, siis õnneks märkasime, et ühe posti ümber on veel vana istumisvõimalus, taamal tundus nagu keegi peaks sünnipäeva või midagi. Liikusime siis selle posti juurde, igaüks meist kolmest pööras erineval hetkel tollele lauaseltskonnale pilgu ja kui me avastasime, et seal söövad F.R.David, tema bänd, korraldajad ja jumal teab kes veel, siis oli hämming suur! Staar sööb nii avalikult, tõestab, et pole mingi ära tõusnud staar.

Mõne hetke pärast oli meie juures juba Erkki, kes võttis meid palavalt vastu, küsis väga lampi, et kas ma olen loomulikult nii blond, aga vot, kahjuks ei ole, tüüpiline kartulikoor tegelikult. Vestles veel meiega veidi ja läks tagasi oma staarilauda :D 

Kuna muusika muutus aina paremaks ja paremaks, siis ei suutnud me enam istuda, vaid pidime tantsupõranda vallutama... ESIMESTENA! Nii me siis keerutasime jalga nagu kaks segast... Nii hea oli olla! Meile olid küll üsna mitmed, võiks öelda, et enamike pilgud pööratud, aga meid see ei heidutanud, ajas vaid muigama. Ka staarilaua staarid hoidsid meil pilku peal. Siis nad aga lõpetasid mingil ajal ja lahkusid, ilmselt hotelli või kuhugi, sest kontserdi algus oli ju alles 00:30. 

Meie aga tantsulkatasime, vahepeal lasime tantsutüdrukud ka põrandale ja siis olime jälle ise tagasi... Ja niimoodi läheneski kellaaeg 00:30... DJ-d hoidsid meie meeleolu üleval ja kui me nägime, et F.R.David ja tema bändipoisid (kitarrist ja trummar) lähevad trepist üles, siis teadsime, et enam pole palju jäänud... Süda peksis, tunne oli meeletu!

Trummar ja kitarrist tulid lavale... Hakkasid mängima... Kõik olid õnnelikud... Ja siis ta tuli!!! F.R.DAVID! Ma ausalt võtaks kõik nad kolm endale, TÄIUSLIK KOOSLUS! Alustati uue lauluga "All the Things I Missed" (võin veidi eksida pealkirjas). Järgnevalt tuli Pick Up The Phone, Rocker Blues, Don't Go, Year Of The Cat, Music, Words, Girl, Sahara Nights, I Need You, I'm Not In Love, Taxi, I Like Chopin, In My Mind (no pärast viiendat laulu võis mul järjekord sassi minna, aga igatahes need lood ta esitas) + Words teist korda!!!! Ja ma ei saa mainimata jätta, et minu eriline silmarõõm oli trummar. Nad kõik on vapustavad, aga lihtsalt minu silmarõõmuks sai trummar, ma ei saa sinna midagi parata, et pikad mehed mu jalust nõrgaks võtavad... Totaalne kompu :D Ja no me alustasime kohe alguses teineteisele naeratamisega (ma tõesti loodan, et mu kujutlusvõime pole niiiiiii võimas, et ma ette kujutasin seda kõike :D).. Kitarristiga olid ka omad naljad nii kontserdi ajal kui ka pärast, kui nad tulid tehnikat kokku panema :D Oh neid prantsuse mehi... 

Aga tund ja 10 minutit läksid kui linnutiivul ja juba oligi see kõik läbi :( Tõsiselt kurb.. Sellisest asjast ei tüdine ära, seda võikski kogeda ja kogeda ja kogeda... Otsast lõpuni ja nii miljon korda.... 

Kuna oli lubatud, et pärast esinemist saab ka pilti teha ja autogramme, siis tuli nüüd oodata, kui staarid tulevad uuesti alla, seni aga sai tantsulkatada taaskord. JA LÕPUKS OLI NÄHA LIIKUMIST! F.R.David ja Erkki tulid, FRL-l mantel ja kitarr seljas :D Liikusime ka siis garderoobi poole.. Jäime ootele... Ja ta jõudis ka sinna. Jagas autogramme, küsis nimesid, kellele ta neid kirjutab... Kuna ma olen mingi ELERI, siis ta ei suutnud seda kahjuks õigesti hääldada ja kirjapilt tuli ka teine, aga pole lugu! Peaasi, et on olemas.

Love you Hilary + autogramm

Siis said mõned õnnelikud ka temaga pilti teha. Hull trügimine käis, ega ta väga pikalt ei tahtnud seal jamada ja siis meie üritasime ja üritasime, aga kahjuks pole me alati nii nahaalsed kui peaks ja siis mingi paar tükki trügisid meist ette, kuigi tegelikult tahtis FRD juba ära minna, aga Erkki ütles talle, et oot-oot, ühtedega tuleb veel pilti teha ehk meiega ja siis me ründasime (heas mõttes)... Ja nüüüüüüüd kuskil on seee pilt koos temaga!!! Niiiiii oootame juba! Ilmselgelt lasen selle ilmutada. 

Ja siis ta lahkus...

Piilusime siis, kus on trummar ja kitarrist (niiii väga tahaks nende nimesid teada, FRD küll tutvustas neid esituse ajal, aga raske oli aru saada)... Võtsime siis kohad sisse, et nemad rajalt maha võtta.. Enne jõudis kohale trummar (minuuuuu silmarõõõm), küsisime, et kas autogrammi ja pilti saab, tema vastu, et muidugi. Esmalt siis tegime pilti, läks võttis koti ja jope seljast ja tuli pilti tegema meiega... Prantsuse meeste haare on ikka massive... Nii tugevad :D Niii armas!!! Tegime ühe viisaka ja siis teine oli selline kus me olime ta põskedel hästi lähedal :D Taaskord niii ootame neid!!! Siis andsime talle oma autogrammi ootavad asjad (kes plaadi, kes paberi) ja ta autogrammitas need... ja siis küsisin temalt, et kas kalli ka saab. Ta ei saanud esimese raksuga aru, mida ma tahan, siis küsisin uuesti ja siis ütles, et otseloomulikult... awwwwwwww! 

Lisaks küsisin, et eks nad tulevad tagasi Eestisse? Vastas, et loodetavasti küll ;) Ei pushinud lootusi liialt öeldes jah, ega lõhkunud unistusi ka öeldes ei.. Selline kaval... 

LOVE FROM FRANCE + autogramm (no ma loen välja, et ta nimi on David :D) ehk siis minu trummarilt

Oleksin võinud ära suladaaaaaaaa.. Ja siis märkasin kitarristi ja võtsin tema rajalt maha! Tegime temaga ka pilti ja kallistasime, taaskord väga-väga tugev kallistus!!!

To My Beauty xoxo + autogramm ehk siis kitarristilt

Tänasin ka neid ja nemad tänasid vastu... Ülisümpaatsed, sõbralikud ja heasüdamlikud mehed, täiesti hull, et kõikjal mujal on kõik palju parem :D Heameelega oleks läinud nendega Prantsusmaale kaasa... Sellised hurmurid... F.R.Davidil on vedanud :D :D :D Olgu-olgu, hakkan juba piire ületama :D 

Aga soovisin neile head reisi ja nad läksidki :( sest FRD ootas neid juba autos... 

Läksime leti juurde, sest suuuu kuivas. Ja mida nalja, gaseeritud vesi oli 40 senti kallim kui mahl :D 

Ja siis arenes umbes selline dialoog ühe noormehega:

Noormees: "Kas Pärnu neiu?"

Mina: "Ei."

Noormees: "Kas mõnikord võin su välja kutsuda?"

Mina: "Ma olen Rakverest..."

Noormees: "Oi..."

Mina: "Niiet kui 170 km ei ole takistuseks, siis ikka võib."

Noormees: "Rakvere on jah natuke kaugel. Aga kas vaba?"

Mina: "Jah."

Ja blaablaa natuke veel :D Ei tohi minna nii kaugele pidutsema.... :( 

Ja siiis panime lõpuni tantsu.. Lihtsalt lasime järjest.. Erkki oli ka lõpuks DJ ja ta teab, mis meile meeldib, niiet ta lasi kõike heaaaad! Kuna jalad olid kingadest juba nii läbi, siis ma ei suutnud enam ühe koha peal tantsida ja lasin mööda saali lihtsalt ringi :D Ma võisin tunduda, et ma olen laksu all, kuna kogu aeg sügasin oma nina :D Ma ei tea, mis probleem tal oli, igatahes ei saanud ma ei peksa, ega ka juua.... Ilmselt oli selles tossust, mida lasti.. Me ikka saime räigelt seda :D Igatahes oli kogu möll kella 4ni, niiet peaaegu 8h tantsu oli garanteeritud.. JULM! Nagu eelmise veebruari Tapa retrodisko.. Aga see on nii hea! Sa saad ennast välja elada seal, kus sa tunned ennast kõige paremini.. I LOVED IT! 

Enne lõppu öeldi muidugi midagi armsat, Heiko (ka üks korraldaja) ütles tänusõnad Elerile, Üllele ja Lenkale, kes on truud Retrolegendi fännid. NIII ARMAS!!! Me oleme meele jäänud neile :) See on hea tunne!!! 

Viimase loona lasti FRD kõige uuemat lugu "All the Things I Missed" ja see on nii hea.... NII HEAA! 

Ja lõpuks viis Erkki meid Leena juurde ära kah... Uuema seeria Mersu bussiga, millega ilmselt olid mõned tunnid varem sõitnud F.R.David ja tema kitarrist ja trummar... HOT! Saime VIP-bussiga sõita noh! Elu on ilus! 

Nüüd tuleb kõige olulisem: ma olen äraütlemata tänulik kõigile korraldajatele ja inimestele, tänu kellele meie, retrohoolikud, saame kõike seda kogeda. Nende töö on niivõrd keeruline ja riskantne, sest kunagi ei tea, kas sa jääd miinustesse või plussi... Aga nemad teevad ikka ja jälle meid õnnelikuks, isegi kui neil on olnud rahaliselt negatiivseid kogemusi. Ma olen nii tänulik, et nad ei ole alla andnud ja leiavad ikka selle jõu ja tahte, et meid rõõmustada. Uskuge, see ei ole asjata!! Need emotsioonid, mida ma hetkel kogen pärast sellist kontserti... Need on kirjeldamatud ja ma olen niiii-niii-nii tänulik kõigile, kes on teinud võimalikuks mul näha minu kõige-kõige lemmikumaid... Ma olen siiralt õnnelik ja tänulik... Ma tahaks osata oma tundeid kirjeldada, aga kahjuks ei suuda ma kirjeldada neid emotsioone, mis mul tekivad 80ndate muusikat kuulates ja seega ei oska ma ka oma tänutunnet piisavalt väljendada.. Aga ma olen ikkagi niiiii tänulik!!! AITÄH TEILE, SUUREPÄRASED INIMESED!!!

Retrohoolikud

F.R.David

F.R.David kitarristiga

Minu silmarõõõõma kaaa!

Kaks segast!

Ühega neist, kes väärivad ülimat tänu! Aitäh, Erkki!

Noor F.R.David

PICK UP THE PHONE, LET ME KNOW, I DON'T WANNA LOSE YOU....

Kohe kui lekivad kuumad pildid staaridega, saavad ka kõik teised neid näha... Oootan väga ja olen nüüd veel vähemalt paar nädalat õnnelik kõigest sellest...